• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valitsus kärbib ülikoolide arvu

    Valitsuse liikmed kiitsid eilsel kabinetiistungil põhimõtteliselt heaks haridusministri moodustatud komisjoni ettepanekud, mille alusel on plaanis jagada kõrghariduslik õpe kaheks haruks: ülikooli tüüpi ja mitte-ülikooli tüüpi õppeks, kusjuures ülikooli tunnuseks on kõigi kolme kõrgharidustaseme (bakalaureus, magister, doktor) olemasolu, teatas valitsuse esindaja

    Selle plaani ellurakendamisel on ette näha ülikoolide arvu kahanemist.
    Valitsuskabineti aktsepteeritud plaani järgi suunab riik tööturu nõudeid arvestades haridusvahendeid tulevikus nii, et mitte-akadeemilistel kõrghariduse õppekohtadel õpiks pooled kõikidest üliõpilastest. Seni on see vahekord olnud 70:30 akadeemilise õppe kasuks.
    Valitsuse plaani eesmärk on täiustada hariduse rahastamisskeemi nii, et ülikoolide finantseerimine allutatakse otseselt tulemuslikkusele, mis tähendab näiteks seda, et iga kaitstud magistritöö pealt saab ülikool riigilt tellimuse 1,5 bakalaureuseõppe koha ja uue magistriõppe koha jaoks. Need õppekohad on üliõpilastele tasuta. Ülejäänud üliõpilastelt on ülikoolidel õigus küsida õppetasu.
    Selline süsteem tähendab riiklikult tellitavate õppekohtade arvu vähenemist tulevikus, samas maksab riik iga üliõpilaskoha eest ülikoolile rohkem kui seni.
    Haridusministri juhitud komisjon tegi ka ettepaneku viia läbi ülikoolide ühendamine lähtuvalt nende taseme hindamise tulemustest ja ekspertgruppide ettepanekutest. Ühendamise eesmärgid ja nende saavutamise teed sätestatakse plaani kohaselt seaduses.
    Haridusminister Tõnis Lukas sai valitsuselt ülesande esitada eelpoolkirjeldatud suundade elluviimise konkreetne tegevus- ja ajakava.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kai Realo: päris hirmsaid asju saab korda saata, kui tegelikult midagi ei tee ega otsusta
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Nasdaq Tallinn jätkas languskursil
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Nasdaq Tallinn langes täna pool protsenti, tirides kaasa ka Balti koondindeksi Baltic Benchmark.
Kai Realo: päris hirmsaid asju saab korda saata, kui tegelikult midagi ei tee ega otsusta
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Tippjuhi kõige tugevama rahulolutunde tekitab teadmine, kui tema valitud meeskond otsustab igal tasandil samade põhimõtete ja väärtushinnangute järgi. Heade majandustulemuste saamiseks tuleb leida hea inimeste juht, kirjutab Ragn-Sellsi juhatuse esimees ja 2018. aasta parim juht Kai Realo.
Margus Rink: ma pean otsustama. Ja vastutama
Tippjuhi üks olulisemaid tööriistu on otsustamine. Otsused tuleb teha läbi esiklaasi, tahavaatepeeglis targutajad ei vääri juhi nimetust, kirjutab Coop Panga juhatuse esimees ja 2021. aasta parim juht Margus Rink.
Tippjuhi üks olulisemaid tööriistu on otsustamine. Otsused tuleb teha läbi esiklaasi, tahavaatepeeglis targutajad ei vääri juhi nimetust, kirjutab Coop Panga juhatuse esimees ja 2021. aasta parim juht Margus Rink.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.