Inno Tähismaa • 25. oktoober 2000 kell 6:11

Valitsus kärbib ülikoolide arvu

Valitsuse liikmed kiitsid eilsel kabinetiistungil põhimõtteliselt heaks haridusministri moodustatud komisjoni ettepanekud, mille alusel on plaanis jagada kõrghariduslik õpe kaheks haruks: ülikooli tüüpi ja mitte-ülikooli tüüpi õppeks, kusjuures ülikooli tunnuseks on kõigi kolme kõrgharidustaseme (bakalaureus, magister, doktor) olemasolu, teatas valitsuse esindaja

Selle plaani ellurakendamisel on ette näha ülikoolide arvu kahanemist.

Valitsuskabineti aktsepteeritud plaani järgi suunab riik tööturu nõudeid arvestades haridusvahendeid tulevikus nii, et mitte-akadeemilistel kõrghariduse õppekohtadel õpiks pooled kõikidest üliõpilastest. Seni on see vahekord olnud 70:30 akadeemilise õppe kasuks.

Valitsuse plaani eesmärk on täiustada hariduse rahastamisskeemi nii, et ülikoolide finantseerimine allutatakse otseselt tulemuslikkusele, mis tähendab näiteks seda, et iga kaitstud magistritöö pealt saab ülikool riigilt tellimuse 1,5 bakalaureuseõppe koha ja uue magistriõppe koha jaoks. Need õppekohad on üliõpilastele tasuta. Ülejäänud üliõpilastelt on ülikoolidel õigus küsida õppetasu.

Selline süsteem tähendab riiklikult tellitavate õppekohtade arvu vähenemist tulevikus, samas maksab riik iga üliõpilaskoha eest ülikoolile rohkem kui seni.

Haridusministri juhitud komisjon tegi ka ettepaneku viia läbi ülikoolide ühendamine lähtuvalt nende taseme hindamise tulemustest ja ekspertgruppide ettepanekutest. Ühendamise eesmärgid ja nende saavutamise teed sätestatakse plaani kohaselt seaduses.

Haridusminister Tõnis Lukas sai valitsuselt ülesande esitada eelpoolkirjeldatud suundade elluviimise konkreetne tegevus- ja ajakava.

Hetkel kuum