Uudised
26. oktoober 2000 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liit ja põllumajandustoetused

Euroopa Liidus üks enam reguleeritud valdkondi on põllumajandus. Ligi pool eelarvestki eraldatakse põllumajandusele. Sageli küsitakse, miks EL just põllumajandusele nii palju tähelepanu osutab ja mida see võib pärast liitumist Eestile tähendada.

ELi põllumajanduspoliitika juured ulatuvad Euroopa Ühenduse asutamise esimestesse aastatesse. Nn Rooma lepingus on kirjas Euroopa ühenduse põllumajanduspoliitika eesmärgid. Need on:

- tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise, põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;

sellega tagada ühtlasi põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase;

põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel stabiliseerida turud;

tagada toiduainetega varustamine;

tagada mõistlikud tarbijahinnad.

Nende eesmärkide saavutamiseks on kasutatud tururegulatsiooni ning viimasel paaril aastakümnel järjest enam otsetoetusi ELi ühisest eelarvest.

Ühtse põllumajanduspoliitika viimaste reformide tulemusena on alanenud nn hinnatoetused ning sellest tulenevat hinnalangust kompenseeritakse otsetoetustega ühisest eelarvest. Järjest on suurenenud nn suunavate toetuste osatähtsus, mille eesmärk on tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet ning samaaegselt eelistada keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid ja piirata tootmist.

Maailmakaubanduse jätkuva liberaliseerimise tulemusena hakatakse ELis ilmselt üha enam toetusi suunama põllumajandusele kui avalikku teenust ? maastikuhooldust, kvaliteetset ja mitmekesist toitu, loomade heaolu jne ? pakkuvale majandusharule.

ELi ühtne põllumajanduspoliitika on pikema või lühema üleminekuperioodi järel rakendunud kõigis uutes liikmesriikides.

See poliitika on viimastel aastatel teinud läbi mitmeid reforme, mis jätkuvad ka lähitulevikus. Seepärast on Eesti põllumajandusele tulevate konkreetsete toetussummade väljapakkumine läbirääkimiste praeguses etapis problemaatiline ja eksitav.

Mis puutub hindadesse, siis kindlasti võidavad rahaliselt need sektorid, kus Eesti ja ELi hindade vahe on suurem, näiteks piima- ja loomalihatootjad. Samal ajal on sealiha ja teravilja hinnad juba praegu üsna lähedased ELi omadele.

Keerulisem on aga teravilja, õlikultuuride, lihaveiste jne otsemaksete küsimus, milles läbirääkimised on alles algstaadiumis. ELi praeguse toetussüsteemi rakendumisel lisanduks nendes tootmisharudes Eestis põllumajanduse sissetulekule 50 kuni 70 protsenti.

Kõige olulisemad on siiski nn suunavad meetmed nagu investeeringud veterinaar-, fütosanitaar-, hügieeni- ja loomade heaolu ning keskkonnanõuete täitmiseks. Need võiksid ehk anda kogu põllumajanduse sissetulekule 20 kuni 30 protsenti lisa. Samas ei saa neid pidada otseselt toetuseks, vaid põllumajandustootjate võetud täiendava kohustuse hüvitamiseks.

Eeldame, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika finantseerimissüsteemis ei toimu olulisi muudatusi. Sel juhul ei pea Eesti riik liitumise järel oma eelarvest otsetoetusi kaasfinantseerima.

Suunavaid toetusi, mis peale põllumajanduskeskkonna programmi on vabatahtlikud, on tarvis vähemalt veerandi ulatuses rahastada riigieelarvest. Kui prognoosida nende toetuste mahuks umbes üks miljard krooni, siis sellest peaks Eesti riik maksma 250 miljonit krooni.

Euroopa Liit käivitab kandidaatriikidele põllumajanduse ja töötleva tööstuse struktuuride reorganiseerimiseks SAPARD-programmi. Eesti on jõudnud SAPARD-programmi käivitamise ettevalmistustega lõpusirgele.

Eesti maaelu arengu kava arutasid Euroopa Liidu liikmesriigid 24. oktoobril Brüsselis. Selles dokumendis on kirjas meetmed, mida SAPARD-programmi raames Eestis rakendatakse. Kava heakskiitmine on SAPARD-programmi käima lükkamise üks eeldusi.

Veel on vaja, et Euroopa Komisjoni kinnituse saaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kui makseagentuuri akrediteerimine. 16.?19. oktoobrini olidki ELi eksperdid Eestis kontrollimas meie valmisolekut. Kui suuremaid probleeme pole, on positiivset otsust loota juba enne aasta lõppu.

Veel tuleb ratifitseerida ELi ja Eesti vaheline mitmeaastane rahastamisleping. Eelnõu valmistab praegu ette rahandusministeerium ning loodetavasti saab see riigikogu heakskiidu käesoleval aastal.

Ratifitseeritud lepingu baasil sõlmitakse iga-aastased rahastamislepingud ning siis pole enam mingeid takistusi programmi käivitumisele.