Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euroopa Liit ja põllumajandustoetused

    Euroopa Liidus üks enam reguleeritud valdkondi on põllumajandus. Ligi pool eelarvestki eraldatakse põllumajandusele. Sageli küsitakse, miks EL just põllumajandusele nii palju tähelepanu osutab ja mida see võib pärast liitumist Eestile tähendada.
    ELi põllumajanduspoliitika juured ulatuvad Euroopa Ühenduse asutamise esimestesse aastatesse. Nn Rooma lepingus on kirjas Euroopa ühenduse põllumajanduspoliitika eesmärgid. Need on:
    - tõsta põllumajanduse tootlikkust tehnilise progressi edendamise, põllumajandusliku tootmise ratsionaalse arengu tagamise ja tootmistegurite, eelkõige tööjõu optimaalse kasutamise teel;
    sellega tagada ühtlasi põllumajandusega tegeleva rahvastikuosa rahuldav elatustase;
    põllumajanduses töötavate inimeste isikutulu suurendamise teel stabiliseerida turud;
    tagada toiduainetega varustamine;
    tagada mõistlikud tarbijahinnad.
    Nende eesmärkide saavutamiseks on kasutatud tururegulatsiooni ning viimasel paaril aastakümnel järjest enam otsetoetusi ELi ühisest eelarvest.
    Ühtse põllumajanduspoliitika viimaste reformide tulemusena on alanenud nn hinnatoetused ning sellest tulenevat hinnalangust kompenseeritakse otsetoetustega ühisest eelarvest. Järjest on suurenenud nn suunavate toetuste osatähtsus, mille eesmärk on tõsta põllumajandustootmise konkurentsivõimet ning samaaegselt eelistada keskkonnasõbralikke tootmismeetodeid ja piirata tootmist.
    Maailmakaubanduse jätkuva liberaliseerimise tulemusena hakatakse ELis ilmselt üha enam toetusi suunama põllumajandusele kui avalikku teenust ? maastikuhooldust, kvaliteetset ja mitmekesist toitu, loomade heaolu jne ? pakkuvale majandusharule.
    ELi ühtne põllumajanduspoliitika on pikema või lühema üleminekuperioodi järel rakendunud kõigis uutes liikmesriikides.
    See poliitika on viimastel aastatel teinud läbi mitmeid reforme, mis jätkuvad ka lähitulevikus. Seepärast on Eesti põllumajandusele tulevate konkreetsete toetussummade väljapakkumine läbirääkimiste praeguses etapis problemaatiline ja eksitav.
    Mis puutub hindadesse, siis kindlasti võidavad rahaliselt need sektorid, kus Eesti ja ELi hindade vahe on suurem, näiteks piima- ja loomalihatootjad. Samal ajal on sealiha ja teravilja hinnad juba praegu üsna lähedased ELi omadele.
    Keerulisem on aga teravilja, õlikultuuride, lihaveiste jne otsemaksete küsimus, milles läbirääkimised on alles algstaadiumis. ELi praeguse toetussüsteemi rakendumisel lisanduks nendes tootmisharudes Eestis põllumajanduse sissetulekule 50 kuni 70 protsenti.
    Kõige olulisemad on siiski nn suunavad meetmed nagu investeeringud veterinaar-, fütosanitaar-, hügieeni- ja loomade heaolu ning keskkonnanõuete täitmiseks. Need võiksid ehk anda kogu põllumajanduse sissetulekule 20 kuni 30 protsenti lisa. Samas ei saa neid pidada otseselt toetuseks, vaid põllumajandustootjate võetud täiendava kohustuse hüvitamiseks.
    Eeldame, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika finantseerimissüsteemis ei toimu olulisi muudatusi. Sel juhul ei pea Eesti riik liitumise järel oma eelarvest otsetoetusi kaasfinantseerima.
    Suunavaid toetusi, mis peale põllumajanduskeskkonna programmi on vabatahtlikud, on tarvis vähemalt veerandi ulatuses rahastada riigieelarvest. Kui prognoosida nende toetuste mahuks umbes üks miljard krooni, siis sellest peaks Eesti riik maksma 250 miljonit krooni.
    Euroopa Liit käivitab kandidaatriikidele põllumajanduse ja töötleva tööstuse struktuuride reorganiseerimiseks SAPARD-programmi. Eesti on jõudnud SAPARD-programmi käivitamise ettevalmistustega lõpusirgele.
    Eesti maaelu arengu kava arutasid Euroopa Liidu liikmesriigid 24. oktoobril Brüsselis. Selles dokumendis on kirjas meetmed, mida SAPARD-programmi raames Eestis rakendatakse. Kava heakskiitmine on SAPARD-programmi käima lükkamise üks eeldusi.
    Veel on vaja, et Euroopa Komisjoni kinnituse saaks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kui makseagentuuri akrediteerimine. 16.?19. oktoobrini olidki ELi eksperdid Eestis kontrollimas meie valmisolekut. Kui suuremaid probleeme pole, on positiivset otsust loota juba enne aasta lõppu.
    Veel tuleb ratifitseerida ELi ja Eesti vaheline mitmeaastane rahastamisleping. Eelnõu valmistab praegu ette rahandusministeerium ning loodetavasti saab see riigikogu heakskiidu käesoleval aastal.
    Ratifitseeritud lepingu baasil sõlmitakse iga-aastased rahastamislepingud ning siis pole enam mingeid takistusi programmi käivitumisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arco Vara võitis ostuõiguse uuele arenduskrundile
Kinnisvaraarendaja Arco Vara võitis riigimaa oksjonil krundi ostuõiguse, kuhu plaanitakse rajada 175 kodu.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara võitis riigimaa oksjonil krundi ostuõiguse, kuhu plaanitakse rajada 175 kodu.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Septembris langesid korterite hinnad ja tehingute arv 1Partner: hind on ikka laes
Septembris vähenes korteritehingute arv üle Eesti võrreldes augustiga 21,6% ning mediaanhind pea 9%. Selle aasta septembris vahetas Tallinnas omanikku 24% vähem kortereid, kui eelmisel aastal, kuid keskmine ruutmeetri hind oli viiendiku võrra kõrgemal.
Septembris vähenes korteritehingute arv üle Eesti võrreldes augustiga 21,6% ning mediaanhind pea 9%. Selle aasta septembris vahetas Tallinnas omanikku 24% vähem kortereid, kui eelmisel aastal, kuid keskmine ruutmeetri hind oli viiendiku võrra kõrgemal.

Olulisemad lood

USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.