Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridus osta endale ise

    Haridusministeeriumi kava näeb ette, et 2002. aastal väheneb riiklik tellimus ligi tuhatkonna üliõpilaskoha jagu. Ümberseletatult tähendab see, et 1000 tudengi jaoks muutub kõrgharidus tasuliseks.
    Äripäeva arvates tuleb kõrghariduse omandamine täielikult tasuliseks muuta.
    Haridusministri pakutud lahendus on poolik. Poliitikas paraku on kardinaalsed muudatused visad sündima. Arvata võib, et Tõnis Lukase otsus ? kõrgharidus nüüd tasuliseks ? tooks kaasa samasuguse pahameeletormi, kui tõi kaasa rahvusraamatukogu lapsed-välja-plaan.
    Loomulikult ei saa kõrghariduse omandamist tasuliseks muuta paugupealt ja n-ö tagasiulatuvalt ehk siis pool stuudiumit riigi raha eest õppinu peaks ühtäkki kolmanda kursuse talvel kukrut kergendama hakkama. Panna maha aastanumber, kust alates kõik sisseastunud omandavad haridust juba oma raha eest, on võimalik. Viis aastat üleminekuperioodi ja kõrghariduse omandamine Eestis on täielikult tasuline.
    Haridusministeeriumi kava peab olema tunduvalt radikaalsem ja kaugemalevaatav. Lisaks sellele, et kõrgharidus tasuliseks muuta, peab riik lõpuks kaardistama, mida, millise haridusega inimesi vaja on. Et ei valmistataks ette mõttetuid üliõpilasi, kes pärast kooli ei leia tööd. Äripäeva IT-seminaril märkis ühe ettevõtte juht, et Eestil pole vaja iga aasta kümneid filosoofe, kes peatselt revolutsiooni tegema hakkavad, vaid inimesi, kes pärast ülikooli lõpetamist ka tööd leiavad.
    Tasuta haridust ei ole olemas. Vahe kahe õppuri vahel on vaid selles, et üks maksab oma õppimise eest ise, teise eest maksab riik. Osa üliõpilasi peab vanemate toel või ise lisaks enda koolituskuludele maksma maksude kaudu ka teiste tudengite kooliraha. Nt keelekursuste eest tuleb üldjuhul päris soolane summa välja käia. Samas on viieaastane stuudium keeleõpetajale aga priipärast.
    Riigi tellimus ei pea tähendama ilmtingimata hariduse kinnimaksmist. Õpetaja näitel jätkates ? mis kasu on näiteks riigi rahaga koolitatud õpetajast, kes kunagi tahvli ette ei lähe, vaid otsib endale tasuvama töö. Mis seal salata, ka Äripäevas töötab omajagu pedagoogiharidusega inimesi.
    Oma taskust makstaval rahal on lisaks üks hea omadus: ühelt poolt ta tagab õppes osalemise, tudeng ei unusta ära, et ta ülikoolis käib, teisalt annab see õiguse ka koolilt kvaliteetset teenust nõuda.
    Skeem, mida toimetus õigeks peab, on järgmine: täielikult tasuline kõrgharidus, mille eest maksmiseks saab võtta õppelaenu. Andekamad ja õppetöös edukad saavad stipendiumi. Kui lõpetad edukalt kooli ja otsustad siiski õpetajatööle minna, kustutab riik tasapisi sinu õppelaenu. Õpetajatöölt enne laenu täielikku kustutamist lahkudes hakkad ise maksma.
    Kui riik ei pea enam kõrghariduse eest maksma, vabaneb ressurss, mille eest garanteerida suuremat õppelaenu. Raha jääb ka selleks, et tõsta õpetajate palka, ja pedagoogilise haridusega inimene, kes praegu esimesel võimalusel koolist vehkat teeb, tunnetab ühtäkki, et ka õpetajatöö on hea.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.