Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Makse maksab igal juhul maksta

    Igal riigil on teatud hulk ülesandeid. Näiteks riigi olemasolu kaitsmisest kuni nõrgemate ühiskonnakihtide olemasolu tagamiseni. Nende ülesannete täitmiseks kogub riik makse. Nii kokku saadud raha nimetatakse maksumaksja rahaks ning ühiskonnal ja tema üksikliikmeil on täielik õigus omada teavet selle raha kohta. Eelkõige muidugi selle kasutamise kohta.
    Siinkohal pannakse üldiselt punkt. Miks aga ei võiks ühiskond teada sedagi, kuidas maksumaksja raha koguneb? Pooldan seisukohta, et võib küll. Ja omada teavet mitte ainult aktsiisi- või käibemaksu, vaid ka üksikisiku tulumaksuga kogutud summade kohta.
    Kõrvuti selle, n-ö filosoofilise lähenemisega tingis maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu (SE 511) esitamise tõsiasi, et riigil, nii keskvalitsusel kui omavalitsustel, on kohustus täita teatud hulk ülesandeid. See nõuab raha.
    Makse maksab maksta, sest ainult nii saab tõsta pensione, rajada infrastruktuuri, maksta toetusi ja teha veel tuhat muud asja. Maksumaksja kontrolli all muidugi.
    Maksude laekumise parandamiseks on kaks võrdväärset teed: tugevdada avalikku võimu ja avalikkuse järelevalvet. Mõlemad on hädavajalikud ja täiendavad teineteist. Eelnõu püüab seadustada just teise tee. Ning tegelikult on esimesed sammud ses suunas juba astutud.
    Maksukorralduse seaduse § 11 lõike 4 punkt 1 lubab maksuametil avalikustada maksuvõlglaste nimed. Sama lõike punkt 6 lubab omavalitsusel kontrollida, kui palju üks või teine tema maa-alal asuv firma on üksikisiku tulumaksu üle kandnud.
    Eelnõu, mille koos kolleeg Tõnu Kõivuga esitasime, on nende sätete loogiline arendus ning see haakub ka avaliku teabe seaduse eelnõu sättega, mis ei loe delikaatsete isikuandmete hulka tasutud tulumaksu kogusummat. Nõnda et juba praegu on seadusi loov mõte meie pakutud ideele üsna lähedale jõudnud.
    Tõuseb küll. Optimistid kinnitavad, et seaduse rakendamine parandab maksulaekumist 10 ja annab avalikule sektorile juurde 2 miljardit. Ehk seda, mida riigil napib oma ülesannete täitmiseks. Olen mõnevõrra pessimistlikum, ent ka maksulaekumise üheprotsendiline kasv toob omavalitustele juurde 40, riigikassale 31 ning riiklikule ravi- ja pensionikindlustusele 113 miljonit krooni.
    Oponendid on väitnud, et eelnõu taga on ametnikkonna soov iga hinna eest raha juurde saada, et seda siis omatahtsi kulutada. Ei ole. Tegelik eesmärk on tagada avaliku võimu ülesannete täitmine. Ning ümbrikupalga eeldatavast vähenemisest lähtuv ravi- ja pensionikindlustuse rahalise seisu paranemine väljendub võimaluses tõsta pensione ja meditsiiniõdede palka ning vähendada järjekordi raviasutustes. Nõnda et tõesti maksab makse maksta.
    3. oktoobril ei toetanud valitsus eelnõu, teatasid uudisteagentuurid. Nad eksisid. Valitsus ei toetanud eelnõu esitatud kujul. See tähendab, et eelnõu sõnastus oli halb. Usutavasti tekitas probleemi meie soov jõustada seadus 1. jaanuarist 2000, et avalikustada juba tänavune tulumaks. Se-da võib tõlgendada kui soovi seadus tagasiulatavalt rakendada. Me ei vaidle vastu, kui riigikogu leiab, et õige rakendamisaeg on 1. jaanuar 2001.
    Me ei vaidle ka vastu, kui mõni kolleeg, näiteks Reformierakonnast, soovitab lisada sätte avalikustada mitte ainult inimeste makstud tulumaks, vaid kogu tema tulu või varanduslik seis. 19. oktoobril eelnõu esimesel lugemisel oldi ju mures, et tasutud tulumaks ei peegelda inimeste, eelkõige varakamate, kõiki sissetulekuid. See tähendaks küll üleminekut täisdeklaratsioonidele ja kaudsele maksustamisele, ent miks mitte.
    Ma ei oska praegu öelda, kuidas avalikustamine toimuma hakkab. Meie kujutluses peaks selle korra kehtestama rahandusminister. Võimalik on Soome variant, kus iga mees võib minna maksuametisse ja küsida teise inimese kohta andmeid, ilma et oma nimegi ütleks. Või Rootsi variant, kus maksuameti andmebaasi saab kasutada siis, kui ametile on tasutud teatud summa. See on valiku küsimus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Telia tehnoloogiajuht: peame peeglisse vaatama ja soolised stereotüübid murdma
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
Tehnoloogiaettevõtted saavad aidata kaasa soolise ebavõrdsuse vähendamisele, soodustades naiste töötamist IT-sektoris, kirjutab Telia tehnoloogiadirektor Andre Visse.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.

Olulisemad lood

Politsei pidas kinni SMSidega raha välja petnud küberkurjategijad
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.
Põhja prefektuuri kriminaalbüroo politseinikud pidasid kolmapäeval Tallinnas kinni kolm meest, keda kahtlustatakse tuhandetele eestlastele SMS-sõnumite saatmises eesmärgiga pääseda nende pangakontodele.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.