Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik ei sunni tulevikule mõtlema
Reformierakonna survel jääb pensionikogumine vabatahtlikuks, sest poliitikud ei soovi maksukoormuse tõusu. Koalitsioonilepingus toetasid poliitikud samas kohustuslikku pensionikogumissüsteemi, kirjutab Postimees.
Ettevalmistatava kogumispensioni seaduse eelnõu kohaselt jääb investeerimine pensionireformi teise sambasse vabatahtlikuks. Plaanide kohaselt käivitub teine sammas 2002. aasta alguses.
Kavandatavas teises sambas ehk kogumispensioni süsteemis maksab inimene soovi korral kaks protsenti brutopalgast pensionifondi või pensionikindlustusse ning riik paneb omalt poolt neli protsenti brutopalgast juurde.
Paljud pensionisüsteemi reforminud riigid, nagu näiteks Poola, Läti, Ungari, Rootsi ja Saksamaa, on muutnud või muutmas investeerimist teise pensionisambasse alla 30aastastele kohustuslikuks. Ka Eestil oli algselt plaanis teise sambasse investeerimine teha kohustuslikuks, kuid Reformierakonna vastuseisu tõttu on Eestis see siiski jäetud vabatahtlikuks.
Pensionireformi läbiviimises osalenud erakindlustuse eksperdid tunnistasid Postimehele, et Reformierakond ei soovinud kohustuslikku teise samba varianti, sest selletõttu suureneks maksukoormus ning tekiks surve riigieelarvele. Reformierakond on samas lubanud valijatele maksukoormust mitte tõsta.
'Olin varem kohustusliku variandi poolt, kuid praegu arvan, et süsteem tuleks vabatahtlikuna käivitada ning ehk tulevikus, kui n-ö tavaline inimene on omandanud rohkem investeerimiskogemust ja -julgust, vaadatakse see otsus üle,' kommenteeris sotsiaalministeeriumi nõunik Lauri Leppik diplomaatiliselt.