Silva Männik • 29. oktoober 2000 kell 22:00

BSA alustab taas reide piraattarkvara vastu

Business Software Alliance?i (BSA) Eesti komitee tegevjuht Ahti Leppik ütles, et see, kui mastaapseks BSA tegevus kontrollreididel kujuneb, sõltub politsei aktiivsusest ning soovist edaspidigi BSA esindajaid reididel spetsialistidena kaasata. ?Eks politsei peab ikka plaane,? vastas ta küsimusele, kas ka juba selleks nädalaks on konkreetseid reide planeeritud.

Kindlasti jätkab BSA pärast nn ?vaherahu? perioodi temale laekuvate tarkvarapiraatluse vihjete edastamist politseile, mida Leppiku sõnul laekub kuus umbes kümmekond. ?Samas ei ole meieni jõudvad vihjed kohe kasutatavad ning see info vajab natuke töötlemist, alates sellest, kas kaebealune firma on üldse olemas ning tegutseb märgitud kohas,? selgitas Leppik. Tema sõnul on tulnud ette ka olukordi, kus ettevõte saadab millegipärast ise enda kohta vihjeid, soovides, et neid külastataks.

Kuigi vaherahu ajal otseselt kontrollreididel ei osaletud, saadeti detsembri lõpuni kestva legaliseerimiskampaania käigus välja ligi 7000 kirja, kus BSA pööras firmajuhtide tähelepanu vajadusele korraldada arvutites tarkvaraaudit. Viimase käigus pannakse kirja firmas kasutatav tarkvara ja võrreldakse installeeritud tarkvara vastavust firmas olevatele tarkvaralitsentsidele.

Kirjaga kaasnes ka küsimustik firmas kasutusel oleva tarkvara kohta, näiteks kas firmal on litsentsid olemasoleva tarkvara kasutamiseks.

Leppiku sõnul on ligi 20protsendiline kirjadele vastamise osakaal üle ootuste hea ning näitas ka ülejäänud juhtide suhtumist asjasse. Vastupidiselt kuuldustele, nagu koostaks BSA nende kirjale mitte vastanutest nn musta nimekirja, kellele varsti tõenäoliselt politsei uksele koputab, kinnitas Leppik, et mingisuguseid üksikuid firmasid puudutavaid järeldusi sellest ei tehta. Saadud andmete tulemusi analüüstakse kompleksselt, märkis ta.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude uurimise komissar Meeme Peters ütles, et kuigi keskkriminaalpolitsei kureerib piraatluse vastu võitlemise operatsioone, on nemad otseseks korraldajaks vaid suurtes üleriigilistes reidides.

Praegu otseselt ühtegi sellist laiaulatuslikku reidi Petersi sõnul plaanis ei ole. ?Samas ei saaks ma teile seda ka öelda, sest muidu kaotaks asi mõtte,? lausus ta.

Küll aga korraldavad Petersi sõnul mitmel pool maakondades kohalikud prefektuurid ise reide, milles keskkriminaalpolitsei otseselt kaasa ei löö. Ning sealsed käigud toimuvad juba prefektuuri enda plaane ja vajadusi arvestades.

Piraattarkvara vastu võitleva mittetulundusühingu BSA Eesti asutajaks on neli Eestis arvutitarkvara müüvat firmat ? IT, Gensi, Usesoft ja Baltic Computer Systems, kes müüvad Eestis enimkasutatavat tarkvara. Politseiga koostöös tehtavate aktsioonide käigus annab BSA esindaja eksperthinnangu vaid BSA liikmete esindatava tarkvara osas.

Eelmise aasta lõpus politsei ja BSA tehtud aktiivsete reidide tõttu ning samal ajal toimunud maailma suurima tarkvaratootja Microsofti 60protsendilise hinnasoodustuskampaania käigus kasvas tarkvaraprogrammide müük Eestis enam kui kolm korda. Samas langes piraatluse tase Eestis 14 protsenti, 72 protsendini. Piraattarkvara kasutajat ootab kuni poole miljoni krooni suurune rahatrahv ja vabadusekaotus kolme aastani. Illegaalne tarkvara konfiskeeritakse ja hävitatakse, samuti konfiskeeritakse arvutisüsteem, milles piraattarkvara kasutati.

Hetkel kuum