• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapangast on võlausaldajatel lootus tagasi saada veerand

    Maapanga pankrotihalduri Maire Armi sõnul on panka laekunud praeguseks veidi üle poole miljardi krooni, millest hakatakse võlausaldajatele väljamakseid tegema kas selle aasta lõpus või järgmise alguses. Aeg oleneb sellest, kui kiiresti valmivad pankrotihalduritel jaotusettepanekud ja kui ruttu kohus need kinnitada jõuab.
    Võlausaldajatel on lootust tagasi saada umbes 25 protsenti oma rahast. ?See on väga hästi,? kinnitas Arm, lisades, et täpne väljamakse suurus oleneb sellest, kui palju raha tolleks hetkeks panka on laekunud.
    Maapanga suurim võlausaldaja on 875 miljoni krooniga riik, kes saab järelikult tagasi umbes 219 miljonit krooni.
    Võlausaldajatele võimaldab väljamakse teha 1. juunil vastu võetud pankrotiseaduse muudatus. Varem keelas seadus teha väljamakseid enne võlanõuete kohtuvaidluste lõppu.
    Maapanga pankroti järel algatas keskkriminaalpolitsei mitme avalduse põhjal üheks liidetud kriminaalasja, mis käsitleb mitut kahtlast või pangale kahju toonud tehingut.
    Üks suuremaid neist käsitleb Leedu Snorase pangast raha laenamist Maapangaga seotud offshore-firmade poolt. Selle juhtumi süüdistuskokkuvõtte on keskkriminaalpolitsei esitanud prokuratuurile, kes seda aga veel kinnitanud pole. Enne kinnitamist ei saa politsei avalikustada, kellele on süüdistused esitatud.
    Tõenäoliselt on Snorase pangast raha laenanud offshore-firmade taga Maapanga tollased juhid, kes paigutasid saadud raha Maapanga aktsiatesse. 1997. aasta börsikrahhi tõttu ei suutnud nad seda aga tagasi maksta, tekitades nii pangale 32 miljonit krooni kahju.
    Tehingutega on seotud Hüvitusfondi eksjuht Arle Mölder, tollane Maapanga juhatuse liige Ain Kelus ja Maapanga nõukogu liige Toomas Hage.
    Maapanga kriminaalasja eeluurimise järjekordne tähtaeg on 9. novembril.
    Käimas on ka kaitsepolitsei süüdistuse põhjal algatatud kohtuvaidlus Maapanga eksjuhi Malle Eenmaa suhtes. Kaitsepolitsei süüdistab Eenmaad korruptsioonis ning Tallinna linnakohus mõistis Eenmaa korra ka süüdi korruptsioonis, samas ringkonnakohus tühistas linnakohtu otsuse.
    Riigiprokurör on kaevanud Eenmaad õigeks mõistva ringkonnakohtu otsuse edasi riigikohtusse.
    Tallinna ringkonnakohus aga tühistas septembris linnakohtu süüdimõistva otsuse, mispeale riigiprokurör Piret Pauk?tys esitas riigikohtule kassatsioonprotesti.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tarmo Ulla: kui kukud, tõuse ja proovi uuesti!
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Arvamuskonkursi Eduka Eesti toetaja, Swedbank Eesti juhatuse liige, eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla teeb üleskutse panustada konkursile ideedega, mis aitavad suunata meie noori rohkem tegelema huviharidusega, et väärtustada meeskonnatööd.
Tallinna Sadama kommertsjuht ostis 10 000 euro eest aktsiaid
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Tallinna Sadama juhatuse liige ja kommertsjuht Margus Vihman ostis eelmisel nädalal enam kui 10 000 euro eest Tallinna Sadama aktsiaid, selgub finantsinspektsiooni andmetest.
Põllumajandustootjate TOP: olukord on pinev, aga samas ka põnev
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Tänavuse Põllumajandustootjate TOPi võitnud teraviljatootja Aru Põllumajanduse OÜ arendusjuhi Karl Lindami sõnul on olukord põllumajandussektoris pinev, ent samas ka põnev.
Digi-Eesti lööb Dubai Expol laineid burgeriga
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.
Dubai maailmanäitusele Expo 2020 läks iga riik oma looga. Eesti sõnum on olla maailma kõige edasijõudnum digiühiskond, kuid muljet avaldab ka eestlaste burger.