Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühtse seadusega saab vältida vastuolusid

    Rõõm oli lugeda Helje Johansoo artiklit ?Uued mõisted külvavad ehitusseaduse eelnõus arusaamatusi? (ÄP 11.10), see annab lootust, et on tekkimas sisuline diskussioon planeerimis- ja ehitusseaduse võimaliku tükeldamise tagajärgede üle.
    Lihtsaim viis vasturääkivusi planeerimisseaduses ja ehitusseaduses vältida on need taas tagasi üheks seaduseks teha. Majandus- ja keskkonnaministeeriumi omavaheline diskussioon tuleks kasuks nii ühtse seaduse planeerimise osale kui ka ehitamise osale.
    Tänaseks on seaduse tükeldamise kohta põgusealt seisukoha võtnud ka keskkonnaministeerium. Tõsi, vaid keskkonnaveebi vestlusringis.
    Urmo Kala seisukoht seaduse tükeldamise kohta minu ÄPs kirjutatu (14.08 ?Raha võim suureneb?) ajel oli järgmine: ?Seni tegutsev planeerimis- ja ehitusseadus on jõudnud täiendamise ja muutmise faasi. Muutunud on planeerimise ja ehitustegevuse riiklik korraldamine. Need tegevused on jaotatud kahe ministeeriumi: keskkonnaministeeriumi (planeerimine) ja majandusministeeriumi (ehitustegevus, sh ehitamine, ehitiste haldamine, hooldamine ja ka lammutamine) vahel. Majandusministeeriumi valitsemisalas on ka elamumajandus.?
    Niisiis on keskkonnaministeeriumi jaoks oluline tükeldada seadust, sest nii on neil mugavam.
    Muud loogikat seaduse tükeldamises polegi. Eestlaslik alalhoidlik suhtumine siin küll ei kajastu. Pigem jääb mulje, et mõlemal ministeeriumil on oma ministrile vaja raporteerida uue seaduse tegemisest. Kahjuks tehakse seda keskkonna säästliku kasutamise printsiipe unustades.
    Ehitamine on kõige enam keskkonda muutev inimtegevus. Muutused on reeglina püsivad ja pikaajalised. Seega peab ehitamise peale mõtlemine olema loomulik osa planeerimisest ja ka vastupidi, iga suurema ehitise kavandamise loomulik algetapp on detailplaneeringu koostamine ja vajadusel kavandatava objekti keskkonnamõjude hindamine.
    Ses kontekstis ootaks, et äsja väljakuulutatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus ning planeerimis- ja ehitusseadus moodustaksid ühtse ja tervikliku süsteemi.
    Praegu on aga võimalik olukord, kus viieaastase töö tulemusel jõuti lõpuks küll keskkonnamõjude hindamise lahtikirjutamiseni seaduses, kuid kaotatakse ühtne kontroll ja järelevalve planeerimise ja ehitamise üle. Asjatundjana jääb mulle endiselt arusaamatuks, miks ei taheta asju lahendada ministeeriumidevahelises koostöös.
    Eraldi seadusi käsitledes tekkib rohkem ebakõla ja vasturääkivusi. Esimesed neist on ka juba avalikkuse ette jõudmas. Loodan siiralt, et planeerimisseadus ja ehitusseadus parandatud ja täiendatud kujul kehtestatakse riigikogu poolt ikkagi tervikliku ja omavahel seotud planeerimis- ja ehitusseadusena. See väldiks paljud vasturääkivused eos.
    Ühtse seaduse poolt räägib ka viie aastaga välja kujunenud traditsioon ja inimeste järjest süvenev arusaam ehitamise, projekteerimise ja planeerimise omavahelistest sidemetest.
    Käsiraamatu ?Soovitused üldplaneeringu koostamiseks? tutvustamiseks toimunud loenguseeria Eesti maakondades näitas ilmekalt, et huvi keskkonna säästliku kasutamise planeerimise vastu on suur.
    Valdades ja linnades on hakatud aru saama, et planeering tähendab teatavat garantiid selle kohta, kuidas ja mida saab ehitada.
    Kahju, et käsiraamatu välja andnud keskkonnaministeerium ei lähetanud koolitusi ja inimeste küsimusi kuulama rohkem kui vaid ühe oma esindaja. Seaduse koostajatel tulnuks küsimuste ja vastuste vooru kuulamine kindlasti kasuks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Poola peaminister sai Ungarilt lubaduse lasta Soome ja Rootsi NATOsse
Poola peaminister ütles, et sai Ungari ametivennalt lubaduse Soome ja Rootsi lubamiseks NATOsse järgneva kuu jooksul.
Poola peaminister ütles, et sai Ungari ametivennalt lubaduse Soome ja Rootsi lubamiseks NATOsse järgneva kuu jooksul.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.