• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mida teha Eesti väärtpaberituruga?

    Kiire ja tugeva negatiivse tagasisidega süsteem liigub üleminekuolukorras võnkuvalt, enne kui tasakaaluasendi saavutab. Nii on looduse seadus.
    Nõnda toimib ka aktsiaturg kui samamoodi tagasisidestatud süsteem. Kõigub aktsia hind vabal turul, mis ta kõigub, lõpuks hakkab see ikka peegeldama ettevõtte tegelikku väärtust. Seepärast ongi majanduse tõusu faasis kasulik investeerida pikaajaliselt. Niisugune soovitus on õige muidugi ainult siis, kui turgu turuväliste teguritega jõhkralt ei moonutata.
    Kui aktsia hinna võnkeprotsess mingil hetkel järsku katkestada, saavad ühed turuosalised suure kasu ja teised suure kahju.
    Rein Allikase pokkerimängu näite puhul lööb suuromanik lihtsalt endale sobival hetkel kaardid segi ja paneb kõigi panused tasku. Pärast seda jagab ta kaasmängijaile lohutuseks natuke saiaraha.
    Just nii meie aktsiaturg praegu välja näebki. Põhiliselt püütakse ära arvata, millises järjekorras veel börsil olevad ettevõtted üle võetakse, investeerida siis nendesse ja oodata ülevõtjalt pisukest boonust.
    Sellises olukorras võib edu anda ainult lühiajaline investeerimine, pikaajaline tagab kindla kaotuse. Olukord pöörduks siis, kui turule ilmuks suurel hulgal väikeinvestoreid, kes asuksid võitlema ülevõtjatega. Aktsiate tõustes suureneks ka vabaltkaubeldavate aktsiate arv ja turu likviidsus paraneks järk-järgult. Ettevõtete ülevõtmine muutuks siis järjest raskemaks.
    Riik saaks turu normaliseerimisele kaasa aidata seadustega. Esimene seadusandlik samm väikeinvestorite kaitseks tehti kevadtalvel. Kahjuks jäi see lühikeseks. Väikeaktsionär ei ole ikka piisavalt suuromaniku omavoli eest kaitstud, kuigi börsi noteerimiskomisjon on ka ses suunas samme astunud. Riik peab järgmiste seaduste tegemisel väikeaktsionäride huvide kaitsele tunduvalt enam tähelepanu pöörama. Praegu Eesti väärtpaberiturg väikeinvestorit küll ei meelita, sest püsib oht, et aktsiad tuleb müüa ülevõtjale soetamishinnast madalamalt, muidu võetakse need sunniviisiliselt käest (nt EMEXi juhtum).
    Kui väikeinvestoritel tekib kindlustunne, et majanduse kasvades ka nende raha börsil kasvab või vähemalt ei lähe kaduma, küll siis tulevad ka suuremad ja pikemaajalised investeeringud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Veljo Ipits: ma ei välista majanduslanguse tulekut
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Praegu tuleb endale aru anda, et elu ei lähe alati ainult paremaks, vaid tuleb ette ka tagasilööke ja meie elatustase võib ajutiselt langeda, kirjutab Salvesti omanik Veljo Ipits vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Föderaalreservi rahustav sõnum tõukas USA turge kõrgemale
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Täna USA keskpangalt Föderaalreservilt lähtunud sõnumid järgmise intressitõusu kohta rahustasid investoreid sedavõrd, et suuremad aktsiaindeksid asusid tõusma.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht 14 protsenti
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides kokku 14% rohkem kui aasta varem.
Raadiohommikus: taristuehitusest investeerimise ja restoraniärini
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis annavad tooni kinnisvara, julgeoleku, investeerimise, restoraniäri ja ehitusega seotud teemad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.