31. oktoober 2000 kell 22:00

Mida teha Eesti väärtpaberituruga?

Kiire ja tugeva negatiivse tagasisidega süsteem liigub üleminekuolukorras võnkuvalt, enne kui tasakaaluasendi saavutab. Nii on looduse seadus.

Nõnda toimib ka aktsiaturg kui samamoodi tagasisidestatud süsteem. Kõigub aktsia hind vabal turul, mis ta kõigub, lõpuks hakkab see ikka peegeldama ettevõtte tegelikku väärtust. Seepärast ongi majanduse tõusu faasis kasulik investeerida pikaajaliselt. Niisugune soovitus on õige muidugi ainult siis, kui turgu turuväliste teguritega jõhkralt ei moonutata.

Kui aktsia hinna võnkeprotsess mingil hetkel järsku katkestada, saavad ühed turuosalised suure kasu ja teised suure kahju.

Rein Allikase pokkerimängu näite puhul lööb suuromanik lihtsalt endale sobival hetkel kaardid segi ja paneb kõigi panused tasku. Pärast seda jagab ta kaasmängijaile lohutuseks natuke saiaraha.

Just nii meie aktsiaturg praegu välja näebki. Põhiliselt püütakse ära arvata, millises järjekorras veel börsil olevad ettevõtted üle võetakse, investeerida siis nendesse ja oodata ülevõtjalt pisukest boonust.

Sellises olukorras võib edu anda ainult lühiajaline investeerimine, pikaajaline tagab kindla kaotuse. Olukord pöörduks siis, kui turule ilmuks suurel hulgal väikeinvestoreid, kes asuksid võitlema ülevõtjatega. Aktsiate tõustes suureneks ka vabaltkaubeldavate aktsiate arv ja turu likviidsus paraneks järk-järgult. Ettevõtete ülevõtmine muutuks siis järjest raskemaks.

Riik saaks turu normaliseerimisele kaasa aidata seadustega. Esimene seadusandlik samm väikeinvestorite kaitseks tehti kevadtalvel. Kahjuks jäi see lühikeseks. Väikeaktsionär ei ole ikka piisavalt suuromaniku omavoli eest kaitstud, kuigi börsi noteerimiskomisjon on ka ses suunas samme astunud. Riik peab järgmiste seaduste tegemisel väikeaktsionäride huvide kaitsele tunduvalt enam tähelepanu pöörama. Praegu Eesti väärtpaberiturg väikeinvestorit küll ei meelita, sest püsib oht, et aktsiad tuleb müüa ülevõtjale soetamishinnast madalamalt, muidu võetakse need sunniviisiliselt käest (nt EMEXi juhtum).

Kui väikeinvestoritel tekib kindlustunne, et majanduse kasvades ka nende raha börsil kasvab või vähemalt ei lähe kaduma, küll siis tulevad ka suuremad ja pikemaajalised investeeringud.

Hetkel kuum