Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti majandusvabadus 14. kohal

    Eesti jagas ajalehes The Wall Street Journal avaldatud 2001. aasta indeksis 14. kohta Austria, Kanada, Taani, Jaapani ja Araabia Ühendemiraatidega ning edastas muuhulgas Belgiat, Saksamaad, Soomet ja Rootsit.
    Eesti on endistest kommunismimaadest kõige lähemal täiesti vabaks majanduseks tõusmisele, olles parandanud oma positsiooni eelkõige madalate maksude ja madala inflatsiooniga, kirjutas ajaleht.
    Indeksi seitsmeaastase ajaloo suurima tõusu tegi läbi mulluselt 61. kohalt 42. kohale kerkinud Leedu, kes saavutas edasimineku eelkõige erasektori arengu ja valitsuse kulude kärpimise läbi.
    Täiesti vabasid majandusi on maailmas 12: Hongkong, Singapur, Iirimaa, Uus-Meremaa, viiendat kohta jagavad Luksemburg ja Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Holland, Austraalia ning üheksandat kohta jagavad Bahrein, ?veits ja Salvador.
    Majanduslikult kõige vabamad piirkonnad maailmas asuvad Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus kokku 24 riiki parandas oma näitajat.
    Majanduslikult vabaduselt kõige ?skisofreenilisem? piirkond on ajalehe hinnangul Kagu-Aasia, kus asub neli kõige vabamat majandust ? Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa ja Austraalia, aga ka kõige piiratuma majandusvabadusega riigid Vietnam, Laos, Birma, Turkmenistan, Usbekistan ja Põhja-Korea.
    Majadusliku vabaduseta piirkondi on maailmas rohkem kui vabasid majandusi, kuigi ?vabade? ja ?enamasti vabade? riikide arv on kasvanud seitse aastat järjest. Vabaduseta majandusi on maailmas 81, vabasid ja enamasti vabasid majandusi aga 74.
    Heritage Foundation jagab maailma riigid nelja kategooriasse: vabad, enamasti vabad, enamasti vabaduseta ja surutise all olevad.
    Tavainimese seisukohalt kajastub majanduslik vabadus peamiselt rikkuses või vaesuses. Kui maailma kõige majanduslikumalt piiratumates piirkondades on keskmine tulu inimese kohta 2800 dollarit aastat (51 000 kr), siis jõukate majanduslikult vabade riikide elanike käsutuses on kaheksa korda suuremad vahendid ehk 21 200 dollarit (387 960 kr) inimese kohta aastas.
    Indeks reastab riike 50 muutuja alusel kümnes kategoorias, võttes arvesse pangandust ja rahandust, kapitalivoogusid ja välisinvesteeringuid, monetaarpoliitikat, valitsuse võlakoormust, kaubanduspoliitikat, palku ja hindu, valitsuse sekkumist majandusse, varalisi õigusi ja olukorda mustal turul.
    Autor: BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.