1. november 2000 kell 22:00

Eesti majandusvabadus 14. kohal

Eesti jagas ajalehes The Wall Street Journal avaldatud 2001. aasta indeksis 14. kohta Austria, Kanada, Taani, Jaapani ja Araabia Ühendemiraatidega ning edastas muuhulgas Belgiat, Saksamaad, Soomet ja Rootsit.

Eesti on endistest kommunismimaadest kõige lähemal täiesti vabaks majanduseks tõusmisele, olles parandanud oma positsiooni eelkõige madalate maksude ja madala inflatsiooniga, kirjutas ajaleht.

Indeksi seitsmeaastase ajaloo suurima tõusu tegi läbi mulluselt 61. kohalt 42. kohale kerkinud Leedu, kes saavutas edasimineku eelkõige erasektori arengu ja valitsuse kulude kärpimise läbi.

Täiesti vabasid majandusi on maailmas 12: Hongkong, Singapur, Iirimaa, Uus-Meremaa, viiendat kohta jagavad Luksemburg ja Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Holland, Austraalia ning üheksandat kohta jagavad Bahrein, ?veits ja Salvador.

Majanduslikult kõige vabamad piirkonnad maailmas asuvad Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kus kokku 24 riiki parandas oma näitajat.

Majanduslikult vabaduselt kõige ?skisofreenilisem? piirkond on ajalehe hinnangul Kagu-Aasia, kus asub neli kõige vabamat majandust ? Hongkong, Singapur, Uus-Meremaa ja Austraalia, aga ka kõige piiratuma majandusvabadusega riigid Vietnam, Laos, Birma, Turkmenistan, Usbekistan ja Põhja-Korea.

Majadusliku vabaduseta piirkondi on maailmas rohkem kui vabasid majandusi, kuigi ?vabade? ja ?enamasti vabade? riikide arv on kasvanud seitse aastat järjest. Vabaduseta majandusi on maailmas 81, vabasid ja enamasti vabasid majandusi aga 74.

Heritage Foundation jagab maailma riigid nelja kategooriasse: vabad, enamasti vabad, enamasti vabaduseta ja surutise all olevad.

Tavainimese seisukohalt kajastub majanduslik vabadus peamiselt rikkuses või vaesuses. Kui maailma kõige majanduslikumalt piiratumates piirkondades on keskmine tulu inimese kohta 2800 dollarit aastat (51 000 kr), siis jõukate majanduslikult vabade riikide elanike käsutuses on kaheksa korda suuremad vahendid ehk 21 200 dollarit (387 960 kr) inimese kohta aastas.

Indeks reastab riike 50 muutuja alusel kümnes kategoorias, võttes arvesse pangandust ja rahandust, kapitalivoogusid ja välisinvesteeringuid, monetaarpoliitikat, valitsuse võlakoormust, kaubanduspoliitikat, palku ja hindu, valitsuse sekkumist majandusse, varalisi õigusi ja olukorda mustal turul.

Autor: BNS

Hetkel kuum