Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Et Silja ja Vikingi laev lippu ei vahetaks
Silja Line on väitnud, et kütuse kallinemine, mis tänavu on lisanud kulusid 260 miljoni krooni võrra, nõuab talt vähemalt ühe laeva viimist Soome lipu alt mõne teise riigi ? Rootsi ? lipu alla, sest ainult nii saaks kärpida meeskonnakulusid. Sama seisukohta on väljendanud Silja konkurent Viking Line, kes samuti on kaalunud kahe laeva, Amorella ja Isabella kandmist mõne teise Euroopa Liidu liikmesmaa registrisse.
Soome valitsus oli suvel heaks kiitnud laevanduse toetuspaketi, mis võimaldab reisilaevade puhul rakendada makse vähendavat tonnimaksu, kuid laevafirmade arvates jäi sellest väheseks. Seetõttu esitasidki meremeeste ametiühingu (Merimies-Unioni) ja tööandjaid esindava kahe laevafirma esindajad oma säästuettepanekud, mille eesmärk on ära hoida Silja ja Vikingi laevade minek soodsama lipu alla. Esitatud ettepanekute rakendamine aitaks laevafirmadel tööjõukulusid 10?15 vähendada, sõltuvalt laevast ja liinist. Selleks nõustus ametiühing pikendama meremeeste tööaega praeguselt kaheksalt tunnilt 10,5-le ehk Rootsi tasemele.
Ametiühingu väitel püsib meremeeste palk uue kokkuleppe kohaselt enam-vähem endisel tasemel, kuid tööaeg pikeneb veidi. Peale selle on lubatud muuta paindlikumaks nii tööaega kui ka töötajate tööülesannete vahetamist.
?Tööaja kokkulepe eeldab, et Silja Line ja Viking Line tühistavad oma lipuvahetusotsuse. Kui nad seda ei tee, siis kokkulepe tühistatakse,? ütles Soome meremeeste ametiühingu juht Simo Zitting.
Kokkuleppe osapoolte väitel muudab nimetatud kulude vähendamine Soome lipu konkurentsivõimeliseks Rootsi lipuga. Paraku tekib varsti uus probleem, kuna Rootsi valitsusel on kavas jätkata niisuguste abinõude rakendamist, mis vähendavad veelgi reisilaevade tööjõukulusid. Nimelt kavatseb Rootsi järgida Taani riigi eeskuju ja minna üle meremeeste netopalgasüsteemile, mille puhul riik jätab nende palgad maksustamata.
Arvatakse, et sellisel juhul ei pääse ka Soome Paavo Lipponeni valitsus netopalgasüsteemi kasutuselevõtust, mis aitaks kulusid vähendada veel umbes 40 võrra. Soome valitsus on seni rakendanud Euroopa Liidu netopalgasüsteemi üksnes kaubalaevade suhtes.
Rootsi siirdub uuele palgasüsteemile tõenäoliselt 2002. aasta algul. ?Sellisel juhul meie praegusest kulude kärpimisest muidugi ei piisa Rootsi lipuga konkurentsis püsimiseks,? leidis ka ametiühingujuht Simo Zitting.
Meremeeste ametiühingu juhi sõnul on praeguse kokkuleppe saavutamist soodustanud asjaolu, et samaaegselt peetakse üldisi palgaläbirääkimisi. Nii sai üheaegselt kokku leppida, et soovitatud säästuabinõude elluviimiseks kasutatakse 1,5 2001. aastaks mõeldud meremeeste palgatõusust.
Soome meremeeste ametiühing ootab Silja Line?i ja Viking Line?i vastust novembri keskpaigaks. Selle aja jooksul on laevafirmadel aega kaaluda, kas esitatud ettepanek võimaldab neil piisavalt kulusid vähendada, ütles Soome laevafirmade liidu esindaja Henrik Lönnqvist.
Viking Line?i tegevdirektori Nils-Erik Eklundi sõnul annab firma juhatus vastuse nädala jooksul.
Autor: BNS