Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Inimkapital määrab tuleviku
Kujutage ette, mis jääb firma väärtusest järele, kui ühel päeval marsivad kõik töötajad üksmeelselt minema. Ainuüksi mööbel, arvutid ja seadmed tänapäeva firmas enam väärtust ei oma. See näitab kõige lihtsamalt vajadust mõelda näitajatele, mida bilansis pole näha, kuid mis loovad firma väärtust mitme aasta pärast. Seni ei ole seda eriti kuskil maailmas täpselt mõõta osatud, rääkimata Eestist, kus väheste kogemustega ettevõtjad pole veel ?intellektuaalse kapitali? (IK) olemusest ja hindamisvajadusest arugi saanud. Enamik Euroopa juhtidest plaanib IK mõõtmise lisada järgnevate aastate aruandesse.
Võimalus peidetud väärtuse mõõtmiseks tekkis Eestis üsna hiljuti välismaist oskusteavet Eestise toonud konsultatsioonifirmade abiga. On juba üks ettevõte, kes oma IK otsustas ära hinnata ? Saku Õlletehas.
IKd mõõtva MLP Baltic ASi juhataja Mati Sööt selgitab, et kõige rohkem on seda vaja tuleviku planeerimisel. ?Organisatsioonile tuleviku garanteerimine on asi, mille eest juhid palka saavad.?
Saku Õlletehase personalidirektori Kersti Kurre jutust jääb mulje, et tegelikult on täies mahus intellektuaalse kapitali mõõtmine keeruline ja aeganõudev protsess.
?Saku Õlletehases on teemaga tegeldud umbes aasta ja juhendajaks on MLP Balticu partner Intellectual Capital Services. IK mudel on kokku pandud, lõpetamisel on eri valdkondade mõõtmissüsteemide väljatöötamine ja rakendus, sh töötajate hindamise osas,? räägib Kurre.
Inimkapitali puhul väärtustatakse põhiliselt kompetentse, hoiakuid, potentsiaali, loovust ning arengu- ja adopteerimisvõimet töötajate kategooriate lõikes.
Hindamise viimasel etapil määratakse IK indeks, mis mõõdab struktuuri- ja inimkapitali hetkeseisu.
Sööt möönab, et Eestis on selliste teadmiste nimel ennast liigutama hakanud suured rahvusvahelise taustaga ettevõtted.
Viimasel kümnel aastal, mil teadmised IK valdkonnas arenema hakkasid, on Eesti pidanud läänemaailmale järele jõudma. Mis siis imestada, et meie juhid ei oska bilansis kajastamata valdkondade olemust veel isegi teadvustada, rääkimata nende juhtimisest ettevõttele vajalikus suunas.
Sööt on tähele pannud, et intellektuaalse kapitali peale mõeldes peab ettevõte olema edukas. ?Firma, kes sipleb elementaarsetes probleemides, et oma eelarvega üldse välja tulla ja müüki kulude katmise tasemele saada, ei suuda oma energiat rakendada tuleviku kavandamisel,? selgitab ta. ?Samas vajadus on olemas, sest tuleviku peale mõtlemata on raske pikas perspektiivis edu saavutada. Vajadus on lihtsalt veel tunnetamata.?
Hansapanga personalidirektori Agve Aasmaa hinnangul pole praegu intellektuaalse kapitali hindamise peale mõeldud, sest kiirelt muutuvas majanduses on rõhuasetus finantstulemustele ja efektiivsusele suunatud. Teisalt on see kallis lõbu.
Küll on IK hindamine muutumas hinnatumaks ja nõutumaks. Aasmaa tunnistab, et Hansapangas on sellele päris tõsiselt mõeldud.