Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimkapital määrab tuleviku

    Kujutage ette, mis jääb firma väärtusest järele, kui ühel päeval marsivad kõik töötajad üksmeelselt minema. Ainuüksi mööbel, arvutid ja seadmed tänapäeva firmas enam väärtust ei oma. See näitab kõige lihtsamalt vajadust mõelda näitajatele, mida bilansis pole näha, kuid mis loovad firma väärtust mitme aasta pärast. Seni ei ole seda eriti kuskil maailmas täpselt mõõta osatud, rääkimata Eestist, kus väheste kogemustega ettevõtjad pole veel ?intellektuaalse kapitali? (IK) olemusest ja hindamisvajadusest arugi saanud. Enamik Euroopa juhtidest plaanib IK mõõtmise lisada järgnevate aastate aruandesse.
    Võimalus peidetud väärtuse mõõtmiseks tekkis Eestis üsna hiljuti välismaist oskusteavet Eestise toonud konsultatsioonifirmade abiga. On juba üks ettevõte, kes oma IK otsustas ära hinnata ? Saku Õlletehas.
    IKd mõõtva MLP Baltic ASi juhataja Mati Sööt selgitab, et kõige rohkem on seda vaja tuleviku planeerimisel. ?Organisatsioonile tuleviku garanteerimine on asi, mille eest juhid palka saavad.?
    Saku Õlletehase personalidirektori Kersti Kurre jutust jääb mulje, et tegelikult on täies mahus intellektuaalse kapitali mõõtmine keeruline ja aeganõudev protsess.
    ?Saku Õlletehases on teemaga tegeldud umbes aasta ja juhendajaks on MLP Balticu partner Intellectual Capital Services. IK mudel on kokku pandud, lõpetamisel on eri valdkondade mõõtmissüsteemide väljatöötamine ja rakendus, sh töötajate hindamise osas,? räägib Kurre.
    Inimkapitali puhul väärtustatakse põhiliselt kompetentse, hoiakuid, potentsiaali, loovust ning arengu- ja adopteerimisvõimet töötajate kategooriate lõikes.
    Hindamise viimasel etapil määratakse IK indeks, mis mõõdab struktuuri- ja inimkapitali hetkeseisu.
    Sööt möönab, et Eestis on selliste teadmiste nimel ennast liigutama hakanud suured rahvusvahelise taustaga ettevõtted.
    Viimasel kümnel aastal, mil teadmised IK valdkonnas arenema hakkasid, on Eesti pidanud läänemaailmale järele jõudma. Mis siis imestada, et meie juhid ei oska bilansis kajastamata valdkondade olemust veel isegi teadvustada, rääkimata nende juhtimisest ettevõttele vajalikus suunas.
    Sööt on tähele pannud, et intellektuaalse kapitali peale mõeldes peab ettevõte olema edukas. ?Firma, kes sipleb elementaarsetes probleemides, et oma eelarvega üldse välja tulla ja müüki kulude katmise tasemele saada, ei suuda oma energiat rakendada tuleviku kavandamisel,? selgitab ta. ?Samas vajadus on olemas, sest tuleviku peale mõtlemata on raske pikas perspektiivis edu saavutada. Vajadus on lihtsalt veel tunnetamata.?
    Hansapanga personalidirektori Agve Aasmaa hinnangul pole praegu intellektuaalse kapitali hindamise peale mõeldud, sest kiirelt muutuvas majanduses on rõhuasetus finantstulemustele ja efektiivsusele suunatud. Teisalt on see kallis lõbu.
    Küll on IK hindamine muutumas hinnatumaks ja nõutumaks. Aasmaa tunnistab, et Hansapangas on sellele päris tõsiselt mõeldud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Selveri Köögi peolauatoodete tellimine käib nüüd e-Selveri kaudu
Seni sai Selveri Köögi peolauatooteid tellida Selveri tütarettevõtte Kulinaaria e-poe kaudu, alates oktoobrist on aga kogu valik kättesaadav Selveri e-poest. E-Selveri juhataja Erki Koho ja äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägivad, mida see muudatus kliendile kaasa toob ja millised uuendused lähiajal veelgi plaanis on.
Seni sai Selveri Köögi peolauatooteid tellida Selveri tütarettevõtte Kulinaaria e-poe kaudu, alates oktoobrist on aga kogu valik kättesaadav Selveri e-poest. E-Selveri juhataja Erki Koho ja äriarvestuse juht Kristjan Anderson räägivad, mida see muudatus kliendile kaasa toob ja millised uuendused lähiajal veelgi plaanis on.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.