Sulev Oll • 1. november 2000 kell 22:00

Lätlased ei suuda tungida Eesti toidukaupade turule

Kuigi Läti ekspositsioon messil Food Fair 2000 koosnes 14 ettevõttest, suutsid nad pressikonverentsil märgatavaks teha vaid Staburadze vahvlid, Riia Piimakombinaadi vähese rasvasisaldusega sulatatud juustud ja Ponoko imelauavee, mis vabastab keha kahjulikest mõjudest, mis tekivad mobiiltelefoni taskus kandmisest. Tootjate kinnitusel maailmas ainulaadne vesi oli messil eksponeeritud esmakordselt ja seetõttu polnud veel leitud firmat, kes kaupa Eestisse turustaks.

Konkreetseid plaane Läti kaupade valiku ja turuosa suurendamiseks Eestis ei suutnud välja pakkuda ka Läti Vabariigi põllumajandusministeeriumi poliitikakantsler Maris Sprinzhuks ega Läti Toiduliidu president Viktors Mende.

Praegu on Läti pingereas esimene paik, kuhu Eesti põllumajandustoodang müüakse. Lätti müüakse viiendik kõigist eksporditavatest põllusaadustest. Samal ajal on Läti Eestisse importivate riikide seas alles üheksas, import Lätist moodustab 4 koguimpordist.

Eriti suur on ülekaal liha, seda nii veise, sea- kui linnuliha osas. Ka vorsti veetakse Lätti 3?4 korda rohkem kui Lätist Eestisse tuuakse. Tendentsi kinnitas fakt, et messil polnud esindatud ühtegi lihatooteid eksponeerivat Läti firmat.

Rohkem on tasakaalus on piimatooted ja juust, kus Läti toodetest on tuntud kohuke Karums ning sulatatud juustud Dzintars ja Gauja.

Eestis on märgatavad ka Läti mahlad, vähem tuntud on Pures Cehsi keediseid, kuigi näiteks Eesti jäätisetootja Balbiino kasutab umbes 90 ulatuses just selle Läti firma toodangut.

Läti põllumajandusministeeriumi esindaja Eestis Ivars Karklin? kinnitas ka lätlaste positsioonide tugevust kalatöötlemises. ?Eesti sprotte pole näha enam paljudes Eesti kauplustes, küll aga Läti omi,? väitis Karklin?.

Eestis ettevõtteid avada või siia investeerida pole lätlastel plaanis. Konkreetse koostööprojektina nimetati vaid Riia piimakombinaadi koostööd Paide piimakombinaadiga, mille raamides toodetakse 14 toodet kogu Balti turule.

Siiski on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja turundustalituse juhataja Pille Liivaaugu sõnul liha-, piima- ja teraviljatoodetest vaid loomatoiduks minev õlikook see, milles lätlastel on Eesti suhtes tuntav ülekaal. Liivaaugu sõnul võib lätlaste vähese aktiivsuse põhjuseks olla ka nende suhteliselt kaitstud koduturg.

Eesti ülekaal kaubavahetuses võib veelgi suurendada. Ka Läti põllumajandusministeeriumi poliitikakantsleri Maris Sprinzhuksi sõnul vähendab Läti eksporti euro madal kurss latiga võrreldes. ?Eelistame kauplemisel euro kursi tõttu dollaririike,? ütles Sprinzhuks.

Kui palju eksport Eestisse konkreetselt vähenenud on, ei osanud lätlased veel öelda.

Ka Pille Liivaagu sõnul peaks ekspordi vähenemine kajastuma tõenäoliselt alates septembris, andmed selle kohta aga saadakse alles novembris.

Hetkel kuum