• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Poole miljardi eest tegemata tööd

    ?See on tobe olukord, et Eestis on veel säilinud telefonijärjekord,? sõnas teede- ja sideministeeriumi pressiesindaja Aap Tänav. ?Teede- ja sideministeerium ei saa kuidagi olla rahul olukorraga, kui inimesed ootavad telefoni aastakümneid.?
    ?Meie huvi on, et mida kiiremini järjekord kaotatakse, seda parem, kuid nii ei tohi siiski küsimust püstitada, et nüüd pannakse telefon ainult järjekorras olijatele,? ütles teede- ja sideministeeriumi asekantsler Tõnu Naestema.
    Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson on varem rääkinud, et Eesti telefoniseerimise ja digitaliseerimise tempo võinuks olla kiirem.
    ?Ühelt poolt on see mahukas töö, sest on palju üksikuid laialipaisatud kohti, teiselt poolt on tegemist suure summaga, see nõuab umbes pool miljardit krooni investeeringuid,? lausus ASi Eesti Telefon juhatuse esimees Valdo Kalm eile. ?Meie väidame, et ühe aastaga ei ole võimalik telefonijärjekorra probleemi lahendada.?
    Eesti Telefon ja valitsus sõlmivad orienteeruvalt selle aasta lõpuks uue lepingu, mille kohaselt kohustub Eesti Telefon läbirääkimiste käigus määratud ajaks likvideerima enne 2000. aasta 1. jaanuari laekunud taotluste alusel tekkinud telefonitaotlejate järjekorra.
    Kalmu sõnul maksab ühele kliendile telefoni paigaldamine keskmiselt 15 000 krooni. Praegu ootab Eestis telefoni paigaldamist ligi 29 000 inimest, mis maksavad omakorda Eesti Telefonile liitumise eest 824 krooni erakliendi ja 3000 krooni ärikliendi puhul.
    ?Eesti Telefoni juhatus on teinud nõukogule ettepaneku, kuidas lahendada telefonijärjekorra küsimus, pakkudes selleks mitu varianti. Eeskätt rahuldame need taotlused, mis on vanemad kui kümme aastat,? ütles Kalm.
    Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra ütles, et üle 10 aasta vanu avaldusi on Eesti Telefonis praegu umbes 5000, millest suurem osa on Ida-Virumaal.
    ?Pärast Eesti Telefoni aastast tegutsemist 1994. aastal koostatud äriplaanis, mis sai ka valitsuse kinnituse, lubas ettevõte ehitada 2000. aastaks 476 400 ühendust, tegelikkuses on täna juba 42 548 ühendust enam, ligi 519 000,? lisas Vahtra.
    Pärnu linnas elav Tartu Kõrgema Sõjakooli õppejõud Silvi Fjodorova ootab telefonijärjekorras üle kolme aasta. ?Kolm aastat tagasi ostsime õega kahe peale maja. Maja eelmine omanik võttis telefoni endaga kaasa, siis andis mu õde Eesti Telefonile avalduse uue telefoni paigaldamiseks. Algul lubati paigaldada telefon poole aasta pärast, hiljem öeldi, et ei ole kaableid ja seadmeid. Naabermajades on telefonid olemas,? rääkis Fjodorova.
    ?Eelmise aasta detsembris ostsin arvuti ja töö jaoks oleks ka internetti vaja, mis ilma telefoniliinita ei ole võimalik. Olen uuesti Eesti Telefonist pärinud telefoni kohta ja jälle öeldi ära. Rohkem pole ET-lt telefoni kohta küsinud, olen nüüd sellele käega löönud,? tõdes Fjodorova. ?Suhtlemiseks kasutan Q GSMi mobiiltelefoni, mis on aga tavatelefonist kulukam.?
    On ka teada juhtum, kui Pärnumaal elav inimene on telefonijärjekorras olnud 40 aastat ja lõppude lõpuks telefoni paigaldamisest loobunud.
    Eesti digitaliseerimise tase jõuab Valdo Kalmu sõnul 70 protsendile juba selle aasta lõpuks.
    1994. aastal tehtud äriplaani järgi pidanuks selline tase olema saavutatud alles 2004. aastaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Emiraatide investorid toovad New Yorgis börsile kiibitootja
Abu Dhabi investeerimisfirma Mubadala toob USAs börsile tippkiibitootja Global Foundries.
Abu Dhabi investeerimisfirma Mubadala toob USAs börsile tippkiibitootja Global Foundries.
Piletilevi ostis Leedu konkurendi
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Rahvusvaheliselt piletimüügi ja sündmuskorralduse valdkonnas tegutsev Piletilevi Group, kellele kuuluvad Eestis Piletilevi, Lätis BilesuServiss ja Leedus Bilietai piletimüügi keskkonnad, omandas lisaks Leedu piletite vahendusteenuse pakkuja Tiketa.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uusi sanktsioone
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.
Euroopa Liit kaalub Valgevene vastu uute sanktsioonide kehtestamist, vahendab Reuters.