Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Varakindlustusseltsid
Selle aasta esimesel poolel kasvasid varakindlustuses kogutud preemiate mahud 627,3 mln kroonini ehk möödunud aastaga võrreldes 15,3. Elukindlustuses olid vastavad näitajad 110,9 mln krooni ja 9,5 protsenti.
Elanikkonna jaoks positiivsemaks muutunud majanduskeskkond annab eelduse loota, et Eesti kindlustusturul jätkavad kindlustuspreemiate mahud edaspidi kiiremat kasvu ning mitte ainuüksi tariifide hinnatõusu tõttu, vaid leitakse üha enam vahendeid ja tahtmist ka enda ja vara vabatahtlikuks kindlustamiseks.
Olulisem muutus vaadeldaval perioodil oli BICO ja LEKSi ühtesulamine. Kuna majandustulemused esitati poolaasta lõikes veel eraldi, said need seltsid veel eraldi reitingu.
LEKSi suur turuosa aitab BICO-LEKSil tõusta konkurentsitult teiseks varakindlustusseltsiks Eestis ja BICO tugev omakapital tasakaalustab Leksi nõrgemapoolset omakapitali.
Paljud otsused, mis võiksid kindlustusturgu muuta, on poliitilised. Lisaks palju kõneainet pakkunud pensionikindlustusele on suuremat kõlapinda leidmas tööandjate maksukoormuse suurendamine kohustuslike kindlustustoodetega, mis aitaksid töötajat, kui ta kaotab töö, põeb kutsehaigust või juhtub temaga tööõnnetus. Arvatakse, et see peaks kasvatama tööandjate palgafondi 2,5 võrra. Arvestades seda, et tööga hõivatuid on Eestis ca 600 000 ja keskmine brutopalk liigub 5000 krooni ringis (koos sots- ja ravikindlustusmaksuga küündib see summa üle 6500 krooni) kuluks tööandjatel aastas rohkem umbkaudu miljard krooni. Kindlustusseltsidele oleks see igatahes priske pirukas. Küsimus on aga selles, kas suutäis erasektori kätte antakse. Võrdluseks olgu öeldud, et Eesti kogu kindlustusturu maht ei küündi sel aastal arvatavasti 1,5 miljardi krooninigi.
Varakindlustuses, mille mahud kasvasid aastaga 15,3, oli eri toodete poolaasta kasv ühtlane. Liikluskindlustuses koguti 13, juriidiliste isikute maismaasõidukite pealt 13,1, füüsiliste isikute varakindlustuse pealt 14,4 rohkem kui eelmine aasta samal perioodil. Suurematest liikidest kahanes vaid füüsiliste isikute maismaasõidukite kindlustus, kus preemiate mahud vähenesid 15,3.
Hüvitisteks maksti kahjukindlustuses välja ligi 280 mln krooni ehk 44,6 kogutud preemiatest, jäädes eelmise aasta 53,2sele näitajale märkimisväärselt alla.