• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Agentuur soovitab tungida Leetu

    ?Investeerida tulebki siis, kui turg on algfaasis,? kuulutas ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann, pidades silmas Leedut, mis on infotehnoloogia vallas selgelt maas Eestist ja ka Lätist. ?Kui Läti IT-turg on juba kasvamas, siis Leedu on parajasti kasvufaasi jõudmas,? kinnitas Kroonmann ja soovitas Eesti IT-firmadel just Leedu sihikule võtta.
    Hiljuti Vilniuses Baltimaade suurimal infotehnoloogiamessil Infobalt 2000 osalenud Reaalsüsteemide ASi tegevdirektor Tiit Vapper väitis, et Leedu turu ostujõud on praegu väga madal. ?Kolme aastaga polegi olukord oluliselt paranenud, pigem on mõnes osas juttu isegi langusest,? tõdes Vapper ja rõhutas, et Leetu investeerimisel tuleb silmas pidada pikemat perspektiivi.
    Leedu IT-turu käive oli möödunud aastal 40 miljonit dollarit, samas kui Eesti näitaja oli 70 miljonit dollarit. Internetiühendusi 10 000 elaniku kohta oli Leedus 1999. aasta lõpus 40 ja Eestis 227.
    Käesoleva aasta lõpuks aga prognoositakse Leedus näiteks interneti kasutajate hulga kasvu kaks ja pool korda, selgus ekspordiagentuuri uuringust.
    Ekspordiagentuuri hinnangul on siinsetel infotehnoloogiafirmadel suuremad võimalused haarata Leedus turgu internetiteenuste, e-kaubanduse ja süsteemi integratsiooni vallas. Kuna IT-alast haridust annavad Leedus kümme kõrgkooli ning IT-eriala lõpetajate hulk ulatub 1500ni aastas, siis on Eesti firmadel ka soodne võimalus seal lisatööjõudu värvata.
    Suurematest Eesti IT-firmadest tegutsevad Leedu turul Microlink (Delfi), CV Online, LHV ja XXL.EE. Tähelepanuväärsest edust just Leedus teatas eile Delfi, mille kuuest kõigis kolmes Balti riigis tegutsevast internetiportaalist saavutas oktoobris suurima kasvu Leedu Delfi. See portaal sai läinud kuul 2 miljonit kontakti, mis on 27 protsendi võrra parem kuu aega varasemast näitajast. Leedu internetikeskkond arenes seega oktoobris kiiremini kui Eestis, tõdes Delfi turundusdirektor Allan Sombri, tuues üheks põhjuseks ka sealse suurema tähelepanu interneti arengule riiklikus mastaabis.
    Ekspordiagentuuri uurimuse kohaselt on Eesti IT-ekspordis võimalikud kaks suunda: outsourcing ehk IT-teenuste sisseostmine ja laienemine oma teenuste või toodetega Balti turule. Selleks on aga vajalik kohaliku partneri olemasolu, mille leidmine ei pruugi olla kerge.
    Infosüsteemide arendamisega tegeleva Reaalsüsteemide ASi tegevdirektori sõnul ei suudetud Vilniuse messil ühtegi konkreetset lepingut sõlmida. Reaalsüsteemid tegutseb kahes valdkonnas, luues üleriigilisi infosüsteeme ? nagu näiteks äriregister Eestis ? ja pakkudes kriminaalanalüüsi valdkonna spetsiaalset tarkvara. Messil tutvustatigi viimast, kuid Vapperi sõnul ei sõlmitud lepinguid ühegi asjast huvitatud firma või asutusega. ?Valdavalt on need riigiasutused, kuid praegu pole neil veel sugugi raha taolise tarkvara kasutusele võtmiseks,? tõdes Vapper.
    Kriminaalanalüüsi tarkvara võimaldab näiteks rahepesu uurimisel saada ülevaate pangakontodel toimunud liikumistest ning ?kohe on näha, kes on kellega seotud?, täpsustas Vapper.
    Lea Kroonmanni hinnangul hoogustub Leedu infotehnoloogiline areng siis, kui eriti just pangandus internetistub. ?Meil siin on ehk väike peapööritus enda edusammudest, kuid kindlasti tuleb jälgida, mida tehakse infotehnoloogia vallas Lätis-Leedus,? lisas Kroonmann, hoiatades oma võimaluste mahamagamise eest.
    Näiteks Läti on seadnud infotehnoloogia oluliseks prioriteediks. Sealse IT-strateegia raames on valitsus sel aastal suurendanud IT-hariduse eelarvet 20 protsenti, järgmisel aastal saavad kõrgtehnoloogiafirmad 30protsendilise tulumaksusoodustuse ning loodud on kaks vabakaubanduspiirkonda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.