Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Liiklusseaduse muudatus ei too kaasa kiiruse suurenemist
Liiklusasjatundja Hellat Rumvolti hinnangul pole täna lõplikul kujul valmiva liiklusseaduse parandamise ettepaneku taga soov lubada juhtidel kihutada, vaid tahe seadustada kogu aeg kasutusel olnud piirangud, kirjutab Postimees.
Viimasel nädalal avalikkuse tähelepanu köitnud uudis, et riigikogu liikmed Andres Lipstok ja Kalev Kukk tahavad lubada autojuhtidel sõita linnas kiirusega 90 ja maanteel 120 kilomeetrit tunnis, on Rumvolti sõnul vaid pealiskaudne arusaam seaduseteksti sisust.
Teede- ja sideministeeriumi nõunik Rumvolt ütles, et kõikjal, kus on teed ja tänavad, piiratakse ka sõidukite kiirust. 'Seni on see olnud seadustamata, sest sisaldub vaid liikluseeskirjas,' selgitas Rumvolt.
Tema andmetel saab liikumiskiiruse piirangut vaadata juriidiliselt kui isiku tegevuse piiramist. 'Selline tegevus peab olema seadustatud kas põhiseaduse või seadusega,' selgitas Rumvolt.
Kui uus seadus lubab kohalikul omavalitsusel kehtestada asulas vajadusel kiiruse ülempiiriks 90 kilomeetrit tunnis, ei pruugi see veel tähendada, et nii peab ilmtingimata tegema.
Praegu on näiteks Tallinnas mitmeid tänavalõike, kus lubatakse sõita kuni 70 km/h ning spetsialistide hinnangul võib paremate teede ja tänavate valmides seal lubada ka suuremaid kiirusi.
Maanteedel võib tulevikus 120-kilomeetrise tunnikiirusega sõita juhul, kui seda lubab tee seisukord, mille maanteeamet on heaks kiitnud.