ÄP fototoimetus • 5. november 2000 kell 22:00

Euro võbeleb murdepunktis

Sammu ebaedust hoolimata ennustavad analüütikud, et halvim on möödas ning ühisraha hakkab pikkamööda tugevnema.

Interventsiooniteate peale kallines euro 1,5 USA sendi võrra ligi 0,88 dollarile, kuid kui ECB avalikustas, et tugiostudes ei osalenud ei USA ega Jaapani keskpank, läks euro langusesse. Pärastlõunal pidi ECB uuesti dollareid müüma ning euro lõpetas kauplemispäeva 0,86 dollari tasemel.

Analüütikute sõnul jäi mõju reedel lühiajaliseks ka interventsiooni väikese ulatuse tõttu. Hinnangute järgi kulutas ECB esimeses ringis tugiostudeks vähem kui miljard eurot, mis on tagasihoidlik nii ECB 255,6 mld reservi kui 22. oktoobril G7 keskpankade ühisinterventsioonis kulutatud 6 miljardi euro kõrval.

ECB põhjendas oma käiku napisõnalise teatega, et samm on ajendatud murest nõrga euro negatiivse mõju üle maailmamajandusele ja hinnastabiilsusele.

Osad analüütikud suhtusid interventsiooni skeptiliselt, kuna selles ei osalenud USA keskpanka. Teised seevastu ei näinud selles midagi imelikku, et Föderaalreserv ei ürita vahetult presidendivalimiste eel dollari kurssi nõrgestada.

?See on selge, et interventsioon oleks olnud mõjukam ja usutavam koos USA keskpangaga. Ameeriklased ei saa aga enne teisipäevaseid presidendivalimisi midagi teha,? ütles Deutsche Banki ökonomist Otmar Lang.

Pank ennustab euro tugevnemist 0,90 dollari tasemele aasta lõpuks ning dollariga samale tasemele järgmise 12 kuu jooksul.

?USA majanduskasvu nõrgenedes on see ka USA enese huvides,? ütles Otmar Lang. Dollari tugevus õõnestab USA firmade konkurentsivõimet Euroopas ning on sundinud neid andma kasumihoiatusi.

Mitmed analüütikud tunnustasid ECB manöövriks valitud ajahetke. Veidi enam kui nädal tagasi langes euro kõigi aegade madalseisu 0,82 dollari tasemele. Sealt edasi on ühisvaluuta pikkamisi tugevnenud 0,86 dollarile.

?See oli hästi kaalutud samm,? ütles konsultatsioonifirma 4Cast direktor Ray Attrill. ECB kasutas ära muutust valuutaturgude psühholoogias, mille tõi kaasa USA viimaste majanduskasvu näitajate avalikustamine. Kolmandas kvartalis kasvas USA sisemajanduse kogutoodang 2,7 protsenti, mis tähendab allajäämist Euroopa majanduskasvule.

Euroopas ennustab Wim Duisenberg majanduskasvu tempoks nii sel kui tuleval aastal enam kui 3, ehkki ka Euroopas hakkab majanduskasvu tempo järgi andma.

Analüütikute sõnul vajab euro siiski jätkuvat toetust. MeritaNordbankeni ökonomisti Sirpa Walliuse sõnul paistab kevadeks, kas euro kurss pöördub tõusule.

Valuutaturud usuvad, et keskpangad jätkavad USA presidendivalimiste järel euro tugioste.

?Me arvestame nii interventsiooni kui veel ühe intressitõusuga sel aastal,? ütles BHF Banki analüütik Uwe Angenendt.

Ootamatut abi andis eurole läinud nädalal Iraak, mis otsustas hakata naftat dollarite asemel eurode eest müüma.

Maailma suuruselt kuues naftatootja pumpab päevas 2,3 miljonit barrelit ning kui Brenti segu hind on üle 30 dollari barrel, suureneb nõudlust eurode järele 2 miljardi võrra kuus. See omakorda on võrreldav raha sissevooluga mõõdukas mastaabis firmade ülevõtu- ja liitumistehingutest, mis aitaks tasakaalustada vastupidist voolu Euroopast USAsse. Viimane on peamisi euro kurssi õõnestavaid tegureid.

?Iraagi otsus on meeldetuletus euro potentsiaalist. Kui teised seda eeskuju järgivad, on see väga suure tähtsusega,? ütles Goldman Sachsi valuutauuringute osakonna juht Jim O?Neill. Turul ringlevadki juba kuuldused, et ka Venemaa ja Iraan plaanivad oma naftat eurode eest müüma hakata.

Autor: ÄP

Hetkel kuum