• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tapetute lapsed saavad riigilt kümneid tuhandeid kroone

    Tulevast aastast hakkavad kurjategija käe läbi hukkunu lapsed, samuti kuriteo tagajärjel üliraske kehavigastuse või kuus kuud kestva terviserikke saanud isikud saama riigilt hüvitist, mille tarvis on eelarves ette nähtud 800 000 krooni, kirjutab Postimees.

    Kui see seadus juba kehtiks, oleks ka hiljuti Tallinnas Viru hotelli juures tapetud 17aastase Kirilli vanematel võimalus saada riigilt täiendavat abiraha lisaks praegusele 1450kroonisele matusetoetusele, ütles sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse ja toetuste osakonna juhataja kohusetäitja Merle Malvet.
    Hüvitis laieneb ka mõrvatute lastele, kellele makstakse täiendavat ülalpidamistoetust 18aastaseks saamiseni. Toetuse suurus oleneb lapsevanema mõrvaeelsest kuue kuu keskmisest sissetulekust, see makstakse välja igal kuul võrdsete osadena. Hüvitise kogusumma ei tohi ületada 50 000 krooni.
    Kõikide kuritegude korral riik siiski omastele või kannatanutele hüvitist ei maksa. Raha ei saa juhul, kui ohver osales kuriteos, kutsus selle esile või ei teatanud sellest 15 päeva jooksul politseile, ehkki tal oleks olnud selleks võimalus.
    Hüvitise maksmiseks peab kahju määrama kindlaks politseiuurija. Keskkriminaalpolitsei abidirektor Kersti Jundas aga ütles eile, et pole uuest hüvitise liigist veel kuulnudki.
    'Isikuvastaste kuritegude puhul on kahju väga raske rahasse ümber arvestada,' lausus Jundas. 'Ei kujuta ette, millise koefitsiendi saab määrata isa, ema või lapse elule.'
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.