Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väärtpaberikaubandus e-keskkonnas

    Elektrooniline väärtpaberikaubandus keerleb üha sagedamini mitmete x-lõpuliste nimetuste taha peitunud elektrooniliste kauplemiskeskkondade ümber. Interneti areng on andnud igaühele meist võimaluse avada kodulehekülg ja kirjutada sinna loetelu asjadest, millega justkui selle lehekülje vahendusel kaubelda saaks. Paraku ei ole reguleeritud väärtpaberiturg vaid nimi tahvlil. Mida globaalsemaks muutub majandus ja suhtlemine, seda olulisemaks muutuvad väärtused, mida pakub järelevalve emitentide üle ? reguleeritud turg.
    Maailma väärtpaberiturgudel kaubeldakse lugematu arvu ettevõtete aktsiatega. Selleks, et ses rägastikus investeerimine ei muutuks vene ruletiks, on investoril vaja infot ettevõttest, tema minevikust ja igapäevasest tegevusest.
    Investeerida tasub noteeritud ettevõttesse. Noteerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus emitent astub lepingulisse suhtesse börsiga, kohustudes seeläbi täitma talle noteeritava börsi asukohamaa või mõne muu kokkuleppelise territooriumi seadusi ja börsi täiendavalt kehtestatud nõudeid.
    Selline suhe tagab, et investorite huvid on võimalikult võrdselt kaitstud. Oluline on seegi, et emitent võtab endale info avaldamise kohustuse.
    Nii luuakse tingimused kõigi investorite võrdseks informeerituseks ettevõtet puudutavatest olulistest uudistest.
    Kui sellist lepingulist suhet ei ole, puuduvad emitendil ka vastavad kohustused. Sel juhul kaubeldakse väärtpaberiga reguleerimata turul.
    Investor on sisuliselt kaitseta ja peab lootma heale õnnele ning ettevõte suuromanike heale tahtele kohelda igas olukorras kõiki aktsionäre võrdselt.
    Äripäeva veergudel köitis hiljuti tavapärasest rohkem tähelepanu projekt Newex. Austria ja Saksa börside koostööst sündinud ettevõte on üks paljudest nn akendest, mille kontseptsioon on ühendada investoreid ja emitente.
    Austria börs on viimastel aastatel olnud orienteeritud n-ö lääne ja ida ühendamisele, püüdes seeläbi leida oma isikupära suurte naabrite kõrval. Paradoksaalselt on aga internet, mis teeb selliste projektide käivitamise üsna lihtsaks, kaotamas väärtpaberiturul mõisteid ?ida? ja ?lääs?. Kadumas on seetõttu ka vajadus neid ühendada.
    Börs ei ole enam lihtsalt sellepärast börs, et seal saavad kohtuda investor ja emitent. Börs peab tagama investeeringu kvaliteedi. Sellelaadsed e-keskkonnad seda aga sageli ei taga. Ka Newexis ei ole ükski ettevõte klassikalises mõttes noteeritud. Newexi noteerimistingimustest võib lugeda, et tegelik järelevalve ja kontroll toimub ainult nende ettevõtete üle, kes taotlevad pääsu nn eliitnimekirja ?NX.Plus. Muidu suhteliselt pikast kaubeldavate väärtpaberite loetelust sinna hetkel kahjuks juurde ühtegi ei mahu.
    Kui kauplemiskeskkonna haldajal puudub leping emi-tendiga, aga siiski soovitakse väärtpaberiga kaubelda, on tal võimalus sõlmida leping emitendi (kodu)börsiga, kus konkreetse ettevõtte väärtpaberid juba on noteeritud. Sellisel juhul garanteerib kodubörs vajalikud järelevalveprotseduurid.
    Näitena kasutatud Newexil puuduvad sellised lepingud. Nii võib sundimatult tekkida olukord, kus ühes nimekirjas kaubeldakse kõrvuti igati väärikate ettevõtete aktsiate ja teiste, juba pankrotis ettevõtete omadega.
    Ilmselt tasub enne mõelda kui tormata maailma väärtpaberiturgudele.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.