Väärtpaberikaubandus e-keskkonnas

Elektrooniline väärtpaberikaubandus keerleb üha sagedamini mitmete x-lõpuliste nimetuste taha peitunud elektrooniliste kauplemiskeskkondade ümber. Interneti areng on andnud igaühele meist võimaluse avada kodulehekülg ja kirjutada sinna loetelu asjadest, millega justkui selle lehekülje vahendusel kaubelda saaks. Paraku ei ole reguleeritud väärtpaberiturg vaid nimi tahvlil. Mida globaalsemaks muutub majandus ja suhtlemine, seda olulisemaks muutuvad väärtused, mida pakub järelevalve emitentide üle ? reguleeritud turg.

Maailma väärtpaberiturgudel kaubeldakse lugematu arvu ettevõtete aktsiatega. Selleks, et ses rägastikus investeerimine ei muutuks vene ruletiks, on investoril vaja infot ettevõttest, tema minevikust ja igapäevasest tegevusest.

Investeerida tasub noteeritud ettevõttesse. Noteerimiseks nimetatakse protsessi, mille käigus emitent astub lepingulisse suhtesse börsiga, kohustudes seeläbi täitma talle noteeritava börsi asukohamaa või mõne muu kokkuleppelise territooriumi seadusi ja börsi täiendavalt kehtestatud nõudeid.

Selline suhe tagab, et investorite huvid on võimalikult võrdselt kaitstud. Oluline on seegi, et emitent võtab endale info avaldamise kohustuse.

Nii luuakse tingimused kõigi investorite võrdseks informeerituseks ettevõtet puudutavatest olulistest uudistest.

Kui sellist lepingulist suhet ei ole, puuduvad emitendil ka vastavad kohustused. Sel juhul kaubeldakse väärtpaberiga reguleerimata turul.

Investor on sisuliselt kaitseta ja peab lootma heale õnnele ning ettevõte suuromanike heale tahtele kohelda igas olukorras kõiki aktsionäre võrdselt.

Äripäeva veergudel köitis hiljuti tavapärasest rohkem tähelepanu projekt Newex. Austria ja Saksa börside koostööst sündinud ettevõte on üks paljudest nn akendest, mille kontseptsioon on ühendada investoreid ja emitente.

Austria börs on viimastel aastatel olnud orienteeritud n-ö lääne ja ida ühendamisele, püüdes seeläbi leida oma isikupära suurte naabrite kõrval. Paradoksaalselt on aga internet, mis teeb selliste projektide käivitamise üsna lihtsaks, kaotamas väärtpaberiturul mõisteid ?ida? ja ?lääs?. Kadumas on seetõttu ka vajadus neid ühendada.

Börs ei ole enam lihtsalt sellepärast börs, et seal saavad kohtuda investor ja emitent. Börs peab tagama investeeringu kvaliteedi. Sellelaadsed e-keskkonnad seda aga sageli ei taga. Ka Newexis ei ole ükski ettevõte klassikalises mõttes noteeritud. Newexi noteerimistingimustest võib lugeda, et tegelik järelevalve ja kontroll toimub ainult nende ettevõtete üle, kes taotlevad pääsu nn eliitnimekirja ?NX.Plus. Muidu suhteliselt pikast kaubeldavate väärtpaberite loetelust sinna hetkel kahjuks juurde ühtegi ei mahu.

Kui kauplemiskeskkonna haldajal puudub leping emi-tendiga, aga siiski soovitakse väärtpaberiga kaubelda, on tal võimalus sõlmida leping emitendi (kodu)börsiga, kus konkreetse ettevõtte väärtpaberid juba on noteeritud. Sellisel juhul garanteerib kodubörs vajalikud järelevalveprotseduurid.

Näitena kasutatud Newexil puuduvad sellised lepingud. Nii võib sundimatult tekkida olukord, kus ühes nimekirjas kaubeldakse kõrvuti igati väärikate ettevõtete aktsiate ja teiste, juba pankrotis ettevõtete omadega.

Ilmselt tasub enne mõelda kui tormata maailma väärtpaberiturgudele.