Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Wall Street usub Bushi võitu

    Washingtoni Kiplingeri uurimisinstituudi analüüsi kohaselt oli valimiste künnisel Bush taganud endale võiduks vajalikust 270 valijamehe toetusest 236 ja Gore 204 oma. 98 valijamehe otsus oli veel lahtine.
    USA tänased valimised on viimase 20 aasta kaalukaimad, kuna need mõjutavad kõiki kolme põhilist võimustruktuuri: Valget Maja, kongressi ja ülemkohut. Ameeriklased valivad presidendi, 435liikmelise esindajatekoja ja kolmandiku sajakohalisest senatist. Presidendi valik mõjutab omakorda ülemkohtu otsuseid, kuna uuel presidendil on õigus ametisse nimetada uusi kohtunikke. Viimati oli USA valimistel sama palju kaalul 1980. ja 1960. aastal ning mõlemal korral muutis võimule pääsenud erakond riigi arengusuunda selgesti. 1960. a tõi president John F. Kennedy võimule uue demokraatide põlvkonna ja 1980. aastal algas Ronald Reagani konservatiivne ajajärk.
    Praegustele valimistele jätab oma pitseri erakordselt pikalt ehk kümme aastat Ühendriikides kestnud majanduskasv ja ametist lahkuva presidendi suur mõju, kelle puhul hinnatakse tehtud tööd, mitte isiksust. Kuna majandusel läheb hästi, siis pole valimisvõitluses suuri vastuolusid, esikohale on tõusnud heaoluküsimused: pensionisüsteem, haiguskindlustus, haridus.
    Ehkki majanduskasvu on aidanud tagada demokraatide kaheksa-aastane valitsemine, eelistavad riigi äriringkonnad uue presidendina näha mitte senist asepresidenti Al Gore?i, vaid vabariiklast George W. Bushi. Wall Streeti usku Bushi võitu nähakse muu hulgas selles, et ravimi-, kindlustus- ja tubakafirmade aktsiad püsivad kõrgel.
    Üldiselt on analüütikud seda meelt, et kas võidab vabariiklane Bush või demokraat Gore, siis arvestades nende valimisprogramme, muutub riigi finantspoliitika paratamatult lõdvemaks. Investeerimispanga Goldman Sachs analüütikute hinnangul on emma-kumma võidu korral keskpank sunnitud inflatsiooni ohjeldamiseks intresse kergitama.
    Wall Street on sageli avaldanud rahulolu selle üle, et 90. aastatel õnnestus kongressi vabariiklastel demokraadist presidenti ?vaos hoida?. Kui nüüd peaksid vabariiklased kongressi üle kontrolli säilitama, siis on oodata Bushi valimisvõidu korral suuri maksukärpeid. Nende tagajärjeks võib olla kasvav inflatsioon, mida Ameerika majandus hetkel küll ei vaja.
    USA keskpanga juht Alan Greenspan on viimase poolteise aasta jooksul saavutanud häid tulemusi intressitõstmistega majandushoo tasasel pidurdamisel, mis võimaldab pikendada rekordiliselt pikka kõrgkonjunktuuri. Valijate küsitluste põhjal peavad inimesed kõrgkonjunktuuri jätkumist kõige tähtsamaks. Paraku tähendaks 0,5protsendiline SKT kahanemine aastas eelarve ülejäägi kokkusulamist ja defitsiiti jõudmist, kuid seda kumbki kandidaat valimisvõitluses ei maininud.
    USA uuest presidendist sõltub otseselt, mis juhtub president Bill Clintoni ajal aluse saanud eelarve ülejäägiga, mis kongressi eelarveameti andmeil võib aastail 2001?2010 kasvada 4600 miljardi dollarini. Vabariiklane Bush väidab, et eelarve ülejääk ?kuulub rahvale?, mistõttu ta lubab selle järgmise 10 aasta jooksul inimestele tagasi anda 1300 miljardi dollari suuruste maksusoodustustena. Presidendikandidaat eeldab, et see vähendab töötust, tõstab inflatsiooni ja lisab esimestel aastatel 0,25?0,5 majanduskasvu aastas, juhul kui keskpank vahele ei sega.
    Al Gore lubab ka maksusoodustusi, kuid ainult kolmandiku Bushi summast. See-eest on tema soodustused mõeldud rohkem madala ja keskmise sissetulekuga inimestele. Samuti tahab Al Gore osa eelarve ülejäägist kulutada riigivõla osalisele tasumisele.
    Demokraat Al Gore tahab majanduskasvu ergutada riiklike kulude suurendamisega. Ta soovib kulutada Bushist kolm korda rohkem ehk 1500 miljardit dollarit tervishoiule, haridusele, keskkonnale ja riigikaitsele. George W. Bush on neile valdkondadele valmis kulutama ainult 475 miljardit dollarit, tema prioriteedid on vastupidised ja algavad riigikaitsega.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.