ÄP fototoimetus • 6. november 2000 kell 22:00

Wall Street usub Bushi võitu

Washingtoni Kiplingeri uurimisinstituudi analüüsi kohaselt oli valimiste künnisel Bush taganud endale võiduks vajalikust 270 valijamehe toetusest 236 ja Gore 204 oma. 98 valijamehe otsus oli veel lahtine.

USA tänased valimised on viimase 20 aasta kaalukaimad, kuna need mõjutavad kõiki kolme põhilist võimustruktuuri: Valget Maja, kongressi ja ülemkohut. Ameeriklased valivad presidendi, 435liikmelise esindajatekoja ja kolmandiku sajakohalisest senatist. Presidendi valik mõjutab omakorda ülemkohtu otsuseid, kuna uuel presidendil on õigus ametisse nimetada uusi kohtunikke. Viimati oli USA valimistel sama palju kaalul 1980. ja 1960. aastal ning mõlemal korral muutis võimule pääsenud erakond riigi arengusuunda selgesti. 1960. a tõi president John F. Kennedy võimule uue demokraatide põlvkonna ja 1980. aastal algas Ronald Reagani konservatiivne ajajärk.

Praegustele valimistele jätab oma pitseri erakordselt pikalt ehk kümme aastat Ühendriikides kestnud majanduskasv ja ametist lahkuva presidendi suur mõju, kelle puhul hinnatakse tehtud tööd, mitte isiksust. Kuna majandusel läheb hästi, siis pole valimisvõitluses suuri vastuolusid, esikohale on tõusnud heaoluküsimused: pensionisüsteem, haiguskindlustus, haridus.

Ehkki majanduskasvu on aidanud tagada demokraatide kaheksa-aastane valitsemine, eelistavad riigi äriringkonnad uue presidendina näha mitte senist asepresidenti Al Gore?i, vaid vabariiklast George W. Bushi. Wall Streeti usku Bushi võitu nähakse muu hulgas selles, et ravimi-, kindlustus- ja tubakafirmade aktsiad püsivad kõrgel.

Üldiselt on analüütikud seda meelt, et kas võidab vabariiklane Bush või demokraat Gore, siis arvestades nende valimisprogramme, muutub riigi finantspoliitika paratamatult lõdvemaks. Investeerimispanga Goldman Sachs analüütikute hinnangul on emma-kumma võidu korral keskpank sunnitud inflatsiooni ohjeldamiseks intresse kergitama.

Wall Street on sageli avaldanud rahulolu selle üle, et 90. aastatel õnnestus kongressi vabariiklastel demokraadist presidenti ?vaos hoida?. Kui nüüd peaksid vabariiklased kongressi üle kontrolli säilitama, siis on oodata Bushi valimisvõidu korral suuri maksukärpeid. Nende tagajärjeks võib olla kasvav inflatsioon, mida Ameerika majandus hetkel küll ei vaja.

USA keskpanga juht Alan Greenspan on viimase poolteise aasta jooksul saavutanud häid tulemusi intressitõstmistega majandushoo tasasel pidurdamisel, mis võimaldab pikendada rekordiliselt pikka kõrgkonjunktuuri. Valijate küsitluste põhjal peavad inimesed kõrgkonjunktuuri jätkumist kõige tähtsamaks. Paraku tähendaks 0,5protsendiline SKT kahanemine aastas eelarve ülejäägi kokkusulamist ja defitsiiti jõudmist, kuid seda kumbki kandidaat valimisvõitluses ei maininud.

USA uuest presidendist sõltub otseselt, mis juhtub president Bill Clintoni ajal aluse saanud eelarve ülejäägiga, mis kongressi eelarveameti andmeil võib aastail 2001?2010 kasvada 4600 miljardi dollarini. Vabariiklane Bush väidab, et eelarve ülejääk ?kuulub rahvale?, mistõttu ta lubab selle järgmise 10 aasta jooksul inimestele tagasi anda 1300 miljardi dollari suuruste maksusoodustustena. Presidendikandidaat eeldab, et see vähendab töötust, tõstab inflatsiooni ja lisab esimestel aastatel 0,25?0,5 majanduskasvu aastas, juhul kui keskpank vahele ei sega.

Al Gore lubab ka maksusoodustusi, kuid ainult kolmandiku Bushi summast. See-eest on tema soodustused mõeldud rohkem madala ja keskmise sissetulekuga inimestele. Samuti tahab Al Gore osa eelarve ülejäägist kulutada riigivõla osalisele tasumisele.

Demokraat Al Gore tahab majanduskasvu ergutada riiklike kulude suurendamisega. Ta soovib kulutada Bushist kolm korda rohkem ehk 1500 miljardit dollarit tervishoiule, haridusele, keskkonnale ja riigikaitsele. George W. Bush on neile valdkondadele valmis kulutama ainult 475 miljardit dollarit, tema prioriteedid on vastupidised ja algavad riigikaitsega.

Autor: ÄP

Hetkel kuum