• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Soome merekaabli projektiga jätkatakse tööd

    Helsingis toimunud konsortsiumi juhtkomitee koosolekul arutati projekti tehnilisi ja rahalisi külgi, mille selgitamiseks moodustati Narva Elektrijaamade müügi järel muutunud olukorra tõttu töögrupid.
    ?Kõik osapooled kinnitasid oma jätkuvat huvi, seda hoolimata nii elektrijaamade müügist kui ka asjaolust, et projekti ühe osalise Helsinkin Energia tippjuhtkond on muutunud,? kinnitas Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. ?Eesti Energia on igal juhul huvitatud aktiivsest osalemisest,? rõhutas ta.
    Merekaabli projektiga tegeleb konsortsium, kuhu kuuluvad Eesti Energia, Pohjolan Voima ja Helsinkin Energia Soomest ning Rootsi firma Granige.
    Eilsel korralisel juhtkomitee koosolekul, kus Eesti poolelt osalesid Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ja finantsdirektor Sandor Liive, tehti ka kokkuvõte merekaabli rajaja leidmise avaliku konkursi esimesest etapist. ?Sõelale jäid Siemens, ABB ja Pirelli ning neist keegi ka lõpuks valitakse,? ütles Peegel.
    Varasemate teadete kohaselt pidanuks juhtkomitee langetama novembris otsuse ettevõtmise rahastamisviisi osas, kuid eilsel koosolekul seda veel täpselt ei tehtud. ?Otsustati, et tegemist on projektipõhise rahastamisega ja valitakse kas pangalaen või liising,? selgitas Peegel. Tema väitel pole ses osas vaja Euroopa Liidu ega projektis osalevate firmade asukohamaade abi, kuna merekaabel kavandatakse isefinantseeritavana.
    Juba kevadeks olid eeltööd jõudnud sinnamaani, et konsortsium võinuks langetada rahastamisotsuse, kuid seoses Narva Elektrijaamade müügikõneluste venima jäämisega lükkus edasi ka otsustamine. Pärast elektrijaamade müügilepingu põhitingimuste allkirjastamist augustis otsustati 1,25 miljardi krooni suurune projekt restruktureerida, kuna olukord oli mõnevõrra muutunud. Varasemate arvestuste kohaselt on merekaabel võimalik ehitada umbes 15 kuuga ning selle läbilaskevõimeks on kavandatud 225 megavatti.
    Peegli sõnul pole alust arvata, et Eesti Energia pelgaks merekaabli rajamist põhjusel, et varasema elektri eksportimise lootuse asemel võib kaabel tuua kaasa hoopis elektri impordi Eestisse. ?Muidugi meile ei meeldiks, kui sealtkaudu hakkaks tulema odavat Norra hüdroenergiat,? tõdes Peegel.
    ?Kuid otsest ohtu selline import ka Eesti Energiale ei kujutaks, sest odav on ju taoline elekter ainult mõnel kuul aastas,? ütles ta. Pealegi on mõnikord kasulik just odavat elektrit sisse osta, näiteks möödunud kuul Lätist.
    ?Meil polnud mõtet jaamu sel ajal töös hoida,? märkis Peegel.
    Merekaabel oleks üks osa Eesti energiasüsteemi liitmisest läänepoolse Euroopa süsteemiga, mis võimaldaks ka siinse süsteemi eraldamist Venemaa elektrivõrgust. Seda on peetud Eestile oluliseks ka julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Eesti energiasüsteemi Vene süsteemist lahutamiseks on vaja paigaldada kaks konverterit, üks Narva lähedale ja teine Läti piirile, ning sagedusstabilisaator. Need koos merekaabliga nõuavad hinnanguliselt investeeringuid 6 miljardi krooni ulatuses. Majandusminister Mihkel Pärnoja on kinnitanud, et valitsus peab Vene energiasüsteemist lahkulöömist üheks oma prioriteediks.
    Juhtkomitee järgmine kohtumine peetakse detsembri keskel Tallinnas, kuid lõplikke otsuseid ei pruugi asjaosalised siis veel langetada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Ortodontide palgatase ulatub 9000 euro kanti
Kõige rohkem teenivad Eesti arstidest ortodontia eriala esindajad, kelle kuupalk oli märtsis keskmiselt 9082 eurot.
Kõige rohkem teenivad Eesti arstidest ortodontia eriala esindajad, kelle kuupalk oli märtsis keskmiselt 9082 eurot.