Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti-Soome merekaabli projektiga jätkatakse tööd

    Helsingis toimunud konsortsiumi juhtkomitee koosolekul arutati projekti tehnilisi ja rahalisi külgi, mille selgitamiseks moodustati Narva Elektrijaamade müügi järel muutunud olukorra tõttu töögrupid.
    ?Kõik osapooled kinnitasid oma jätkuvat huvi, seda hoolimata nii elektrijaamade müügist kui ka asjaolust, et projekti ühe osalise Helsinkin Energia tippjuhtkond on muutunud,? kinnitas Eesti Energia kommunikatsioonijuht Erki Peegel. ?Eesti Energia on igal juhul huvitatud aktiivsest osalemisest,? rõhutas ta.
    Merekaabli projektiga tegeleb konsortsium, kuhu kuuluvad Eesti Energia, Pohjolan Voima ja Helsinkin Energia Soomest ning Rootsi firma Granige.
    Eilsel korralisel juhtkomitee koosolekul, kus Eesti poolelt osalesid Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk ja finantsdirektor Sandor Liive, tehti ka kokkuvõte merekaabli rajaja leidmise avaliku konkursi esimesest etapist. ?Sõelale jäid Siemens, ABB ja Pirelli ning neist keegi ka lõpuks valitakse,? ütles Peegel.
    Varasemate teadete kohaselt pidanuks juhtkomitee langetama novembris otsuse ettevõtmise rahastamisviisi osas, kuid eilsel koosolekul seda veel täpselt ei tehtud. ?Otsustati, et tegemist on projektipõhise rahastamisega ja valitakse kas pangalaen või liising,? selgitas Peegel. Tema väitel pole ses osas vaja Euroopa Liidu ega projektis osalevate firmade asukohamaade abi, kuna merekaabel kavandatakse isefinantseeritavana.
    Juba kevadeks olid eeltööd jõudnud sinnamaani, et konsortsium võinuks langetada rahastamisotsuse, kuid seoses Narva Elektrijaamade müügikõneluste venima jäämisega lükkus edasi ka otsustamine. Pärast elektrijaamade müügilepingu põhitingimuste allkirjastamist augustis otsustati 1,25 miljardi krooni suurune projekt restruktureerida, kuna olukord oli mõnevõrra muutunud. Varasemate arvestuste kohaselt on merekaabel võimalik ehitada umbes 15 kuuga ning selle läbilaskevõimeks on kavandatud 225 megavatti.
    Peegli sõnul pole alust arvata, et Eesti Energia pelgaks merekaabli rajamist põhjusel, et varasema elektri eksportimise lootuse asemel võib kaabel tuua kaasa hoopis elektri impordi Eestisse. ?Muidugi meile ei meeldiks, kui sealtkaudu hakkaks tulema odavat Norra hüdroenergiat,? tõdes Peegel.
    ?Kuid otsest ohtu selline import ka Eesti Energiale ei kujutaks, sest odav on ju taoline elekter ainult mõnel kuul aastas,? ütles ta. Pealegi on mõnikord kasulik just odavat elektrit sisse osta, näiteks möödunud kuul Lätist.
    ?Meil polnud mõtet jaamu sel ajal töös hoida,? märkis Peegel.
    Merekaabel oleks üks osa Eesti energiasüsteemi liitmisest läänepoolse Euroopa süsteemiga, mis võimaldaks ka siinse süsteemi eraldamist Venemaa elektrivõrgust. Seda on peetud Eestile oluliseks ka julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Eesti energiasüsteemi Vene süsteemist lahutamiseks on vaja paigaldada kaks konverterit, üks Narva lähedale ja teine Läti piirile, ning sagedusstabilisaator. Need koos merekaabliga nõuavad hinnanguliselt investeeringuid 6 miljardi krooni ulatuses. Majandusminister Mihkel Pärnoja on kinnitanud, et valitsus peab Vene energiasüsteemist lahkulöömist üheks oma prioriteediks.
    Juhtkomitee järgmine kohtumine peetakse detsembri keskel Tallinnas, kuid lõplikke otsuseid ei pruugi asjaosalised siis veel langetada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.