Kuidas mõjutada kütusefirmasid ? kas boikott aitaks?

Kütusefirmade esitatud põhjendused kütuse hinnatõusule kuigi vettpidavad küll ei ole. Siin kehtib see reegel, et rumalad on need, kes põhjendada ei oska. See tee, mille nad on valinud, on kerge ja libe ning mitte just austust vääriv. Nad võivad ju arvata, et ülejäänud ühiskond on rumal ega saa millestki aru. Aga küllap me saame neist asjadest aru ja küllap näeme-tunnetame omal nahal neid kokkuleppeid, mis tegelikult toimub väljamüügihinnete osas.

Ega meil erilisi võimalusi kütusefirmasid mõjutada olegi, boikott pole kindlasti selline meetod, millest kasu oleks. Kui selline üleskutse ka tehtaks, ei leiaks see järgimist. Ma ei näe küll, et asistel inimestel oleks aega boikoteerimiseks. Firmasid mõjutab vaba konkurents ja kartelli vältimine. Küsimus on ikkagi selles, kuidas kütuse turustamine üldse on korraldatud, millist osa mängib turul salakütus ? tundub, et aktsiis ei mängi mingit rolli ? ja kui suur osakaal on nn solkkütusel.

Põhjendada oskavad kõik, mitte üksnes kütusefirmad. Ma arvan, et meil ei ole võimalusi mõjutamaks kütusefirmade hinnapoliitikat. Tundub, et kütuseturg on küllalt rangelt ära jaotatud ja töötatakse n-ö ühiste mõtetega. Boikotti pole mõtet selle vastu korraldada, see ei vii kuskile. Meil ei ole hind veel viimase piiri peale kruvitud, nagu on näiteks Prantsusmaal või Inglismaal. Riik peatas aktsiisitõusu, sest ta on huvitatud, et hind oleks võrdlemisi madal. See on talle endale kasulik.

Pagaritööstuste jaoks ei ole kütuse hinna tõus suur probleem ? toodame koduturu jaoks. Leiva hind tõusta ei tohiks, see sõltub rohkem Euroopa Liidu subsiidiumidest.

Kütus pole isegi Eestisse jõudnud, aga nemad tõstavad hinda, vabandused ja põhjendused leitakse selleks alati. Küsimus puudutab meie hankijaid. Meil on nendega sel teemal juttu olnud, kuna transpordikulu on meil lepingutesse sisse kirjutatud. Nüüd, kui kütuse hind tõuseb, ei tule hankijad seni kehtinud lepingulise hinnaga välja. Katsume sel aastal säilitada sama hinnataseme, kaotame kasvõi kasumis, aga hankijad peavad jääma alles. Kaugemate hankijatele, näiteks Võrumaal, tekitab mööbli vedu Tallinna juba probleeme. Kui kütuse hind tõuseb veelgi, kajastub see juba mööbli hinnas. Oleme hakanud sisse ostma ka Leedu mööblit, sest see on 10?15 odavam kui kodumaine.

Ma ei usu, et meil oleks kuidagi võimalik mõjutada kütusefirmasid. Isegi riik ei suuda tagada tarbijatele kvaliteetset kütust, segatakse kokku teab mida. Boikotte on igasuguseid tehtud küll meil ja mujal, aga kasu suurt neist pole.