Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusefirmade kurejutt

    Hoolimata kütuse tarbimise märgatavast vähenemisest on kütusegigandid, kasvõi Shell ja Statoil, suurendanud jooksva aasta kasumit üle 60 protsendi. Kütusefirmade megakasumid on soodsat turusituatsiooni ära kasutades normaalsed, hinnatõusu õigustused aga suhtekorralduse piinlikkust tekitav ämber.
    Äripäev leiab, et avalikkusele antav informatsioon kütusemüüjate raskest olukorrast, viitega nafta hinna tõusule, ei vasta tõele.
    Olukord on raske tarbijale, sellest on tulnud kuni teeblokaadideni viinud rahutused Lääne-Euroopas. Ka meie tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris 5,4 protsendini aasta arvestuses, oluline komponent ses on kütuse hinna tõus.
    Ent kütusemüüjatele pole lähiajaloos olnud aegu paremaid kui praegu.
    Bensiin on sisse ostetud pikaajaliste lepingutega, ja meie regioonis, sõltumata Shellist-Nestest-Statoilist, peamiselt Venemaalt. Kas nendele bensiinikogustele on õige rakendada Rotterdami vabasadama hindu, kuhu need tsisternid kunagi ei jõua? Kui näiteks baaripidaja varustab end õllepurkidega hulgi otse tehasest, ei ole ju õigustatud viidata Statoili tankla õllepurgi jaehinnale.
    Teguviis on inimlikult mõistetav, kuid tegelikult tarbijale puru silma ajamine.
    OPEC. Nad pumpavad endises mahus või isegi rohkem, aga nendegi toodetava nafta on kütusegigandid futuurlepingutega ette ära ostnud. See tähendab, et vabasadamas bensiini napib ja bensiini nn maailmaturuhind tõuseb lakke. Sellele hinnale on hea viidata, kui plaanida järjekordset hinnatõusu koduses Järve või Sõle tanklas. Tarbijale jääb ütlemata ainult see, et vabasadamast nn maailmaturuhinnaga ja samal päeval tarnimisega keegi bensiini ei osta.
    Tõsi, ka OPEC on nafta hinda tõstnud, kuid ainult umbes kuuendiku sellest, mis on toimunud naftabarreli hinnaga nn maailmaturul. Seega on viis kuuendikku hinnatõusust langenud kaupmeeste kaukasse, ja tarbija arvel.
    Riiklikud maksud. Aktsiis moodustab suure osa bensiini jaehinnast, ent on sellegipoolest kroonides fikseeritud ega anna alust hinnatõusuks. Käibemaks lisandub veel kõige otsa; ent kui puuduks kütusefirmade algatatud hinnatõus, ei saaks ka käibemaks suureneda.
    Samas oleks vale hinnatõusu riiklik kompenseerimine, nagu nõutakse paljudes riikides, k.a Eestis. See raha tuleks ikka meie enda taskust, lisaks ei lõpetaks riiklik kompenseerimine hinnatõusu iialgi.
    Dollari kurss. See on tublisti tõusnud, ent dollari kursiriske saab maandada samal moel kui futuurlepingutega bensiini hinna tõusu. Eesti kommertspangad väidavad siiski, et kütusefirmad pole riskimaanduse instrumente kasutanud. Et kohalikud kütusefirmad pole riske maandanud Eestis, ei tähenda, et emafirma pole seda ühe suure lepinguga teinud. Kas selleks istuvad peakorterites finantsdirektorid ja muud kõrged ametimehed, et öelda: meie riske ei maanda ja sõltume üksnes maailmaturuhinnast.
    Statoili hinnatablood on kroonide koha pealt ühekohalised ? kroonid on kokku litsutud ja sendid laiutavad ?, tabloosid pole tahetud või raatsitud välja vahetada. Seega jääb lootus, et bensiiniliiter hakkab taas kunagi alla 10 krooni maksma, kui enne euro peale ei tule.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tuleval aastal jääb vabasse jagamisse vähem elamislube töötamiseks
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.
Selleks aastaks anti jooksvalt välja üle 600 elamisloa töötamiseks, kuid tuleval aastal on neid poole vähem. Samas üldine tähtajaliste elamislubade arv nii palju ei muutu.

Olulisemad lood

Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.