Vabatsoonid muutuste ootel

Vabatsoonid on Eestis toiminud alates 1997. aastast, kuid ettevõtjate kasvavat huvi neis tegutseda on märgata vaid Sillamäel.

Sillamäe vabatsoonis tegevusluba omava ASi Silmet Grupp juhatuse esimehe Tiit Vähi sõnul on raske otsest majanduslikku efekti vabatsooni kuulumisest mõõta, kuid see on olemas: ?Vabatsoon võimaldab hoida kokku käibevahendeid ehk kasutada raha 1,5?2 kuu jooksul, mis jääks muidu maksude tasumise ja tagastamise vahele,? rääkis Vähi. Tema sõnul tekib võit ka bürokraatia arvel, sest vabatsoonis on lihtsam tollivormistusprotseduur. Kolmandaks loodab Vähi vabatsoonis tegutsemisest tõusvat kasu piirkonna ettevõtluse arengule.

Valga vabatsoonis tegutseva ASi ERTS Valga Vaba Terminali juhataja Uno Heinla sõnul võimaldavad lihtsamad tolliprotseduurid kaupa kiiresti vahendada ka nädalavahetustel, samuti ei pea näiteks naftasaadusi vahepeal tsisternidest mahutitesse ümber pumpama, nagu seda tuli teha tavalises tollitsoonis.

Silmet on valmistanud ettevõtet tutvustava filmi, milles valitsusjuht Mart Laar räägib, et valitsus toetab vabatsoone, kuna investeeringud vabatsoonidesse annavad tööd ka väljapoole. Filmis lisab riigikogu asespiiker Tunne Kelam, et praegune valitsus on valmis kaitsma Eesti vabatsoonide olemasolu ka kõnelustel Euroopa Liiduga.

Sama filmi näidati Euroopa Liidu suursaadikute ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajate hiljutisel Sillamäe visiidil.

Sillamäe vabatsooni asju korraldava Silmeti tütarettevõtte ASi Silmet Kinnisvara juhi Tõnis Seesmaa sõnul oligi ürituse üks eesmärke tutvustada Sillamäe varal kõiki Eesti vabatsoone. ?Seni on euroliidu esindajad võtnud siinseid tsoone küllaltki valuliselt, kuna need väidetavalt ei vasta euroliidu nõuetele,? märkis Seesmaa.

Eesti eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei sõnul ei tohi Euroopa Liitu astumise hetkel Eestil olla seadusandlikke erisusi ka vabatsoonide tegutsemise osas. Need erisused tuleb kas likvideerida või taotleda eritingimusi, millest viimane on küll vähem tõenäoline. Praegu ei ole veel lõpuni selge, millised kõik on need erisused. Tundub, et suures osas on meie seadusandlus siiski juba kooskõlas Euroopa Liidu normidega, lisas Hololei.

Vabatsoonide tegevuse vastavusse viimiseks Euroopa ootustega menetleb riigikogu praegu näiteks tolliseaduse muutmise seadust, millega muu hulgas kohustatakse valitsust kolme kuu jooksul pärast seaduse jõustumist muutma seni tähtajatult tegutsevad tsoonid tähtajalisteks.

Tõnis Seesmaa sõnul on tähtaja kehtestamine pigem positiivne: ?Tähtajatu tsoon hoiab investoreid tagasi, sest keegi ei saa kindel olla, et homme tsoon veel tegutseb,? lausus ta. Arvestades investeeringu tasuvusaega, meelitaks investeeringuid tegema minimaalselt 15 aasta pikkune tähtaeg.

Uno Heinla tunneb enda sõnul muret, et Eesti võib ELi pürgides vabatsoonid siiski kaotada. ?Meie soov on teadvustada, et läbirääkimistel ei mindaks seda teed, et lubatakse vabatsoonid kohe kaotada,? kinnitas ta. Juhul kui Euroopa Liit otsustab, et mingil ajahetkel peavad vabatsoonid olema likvideeritud, siis ootab Heinla kokkulepet üleminekuaja suhtes näiteks 10 või 15 aasta osas. ?Sooviksime investeeringutele kindlustunnet, sest näiteks paari miljoni kroonise investeeringu raudteeharudele suudame tasa teenida 10?12 aastaga,? selgitas Heinla.

Lisaks tsooni toimimise tulevase tähtaja määramisele on seni antud maksu- ja tolliameti ees hea reputatsiooniga ettevõtetele välja ka tsoonides tegutsemise load. Miskipärast kehtivad selles osas erinevad põhimõtted, sest Silmet sai pärast esialgset aastast luba nüüd loa tegutseda tsoonis veel kolm aastat. Muuga vabatsoonis tegutsevale viiele ettevõttele seevastu on load väljastatud tähtajatult.

Üks vasturääkiv riigipoolne seisukoht Eesti vabatsoonide sobivusest Euroopa Liidu tingimustesse on tootmistegevus vabatsoonis. Euroopa Liidu liikmesriikides tegutseb juba üle 30 vabatsooni, millest osa tegutseb transiitkaubanduse, osa tootmise alal ja osa on segavormilised. Kui Valga vabatsoonis tegeldaksegi seni ainult kauba vahendamisega, siis Muugal ka näiteks väetiste kokkusegamise ja pakendamisega ning Silmetis otsese tööstusliku tootmisega.

Tolliseaduse järgi ka pärast muudatuste vastuvõtmist võib vabatsoonides tegeleda nii kauba ladustamise, töötlemise kui ostu-müügitehingutega.

Kuid rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja kohusetäitja Marek Uusküla hinnangul Euroopa Liidu vabatsoonides tootmistegevust ei soosita. ?Väidetavalt tekitab tootmine tsoonis ebavõrdseid konkurentsitingimusi võrreldes väljaspool tsooni tegutsevate ettevõtetega,? rääkis Uusküla. Tema teada on selles suhtes mööndusi tehtud vaid Hispaania-lähedastel saartel, kus vabatsooni abil püütakse üleval hoida saarte väheseid tööandjaid. Ka Eestis on räägitud regionaalpoliitilistest eesmärkidest, kuid Uusküla arvates on selleks vabatsoonist paremaid võimalusi.

Tiit Vähi pareerib viimast väidet Iirimaa Shannoni vabatsooni näitega, väites, et Silmetil on alla 10 neist maksusoodustustest, mis on Euroopa Liitu kuuluva Iirimaa Shannonil, kus toimub samuti tootmistegevus.

Eesti riik on hetkel ettevaatlik uute vabatsoonide loomisega. Uusküla sõnul on avaldatud soovi luua vabatsoon Paljassaare sadamasse, kuid valitsus soovib piirduda kolme tsooniga. ?Kui peaks tahetama luua uus tsoon, saab selle kas loomata jätta või luua mõne teise tsooni asemele,? lisas Uusküla. Tema sõnul osutus eelmainitud põhjusel mõttetuks ka Võru vabatsoon, mis hiljuti likvideeriti.

loodi 30. oktoobril 1997. aastal ASi Tallinna Sadam Muuga sadama piiritletud alal. Seal tegutseb viis ettevõtet: AS Refetra, AS Ferry Terminal, AS Stivis, AS NGT Muuga Grain Terminal ja AS DBT. Muugal on valdavalt tegemist ladustamis-, laadimis- ja ekspedeerimisteenuseid pakkuvate ettevõtetega. Näiteks AS Stivis vahendab Eesti turba- ja puidutoodete eksporti ning naftakoksi ja vanametalli transiiti. AS DBT pakub ekspedeerimisteenust ning segab vastavalt tellijate retseptuurile ja pakendab väetisi.

Ajalist piirangut Muuga vabatsoonis tegutsejatele kehtestatud ei ole.

loodi 1. novembril 1999. aastal ASi Silmet Grupp maa-alale. Seni tegutsevadki selles vabatsoonis vaid Silmet Grupi tütarettevõtted ? AS Silmet Kinnisvara, AS Sillamäe SEJ, AS Ökosil, AS Silmet ? ja emaettevõte ise. Silmet kasutab vabatsooni nii oma tooraine hankimiseks ja toodangu realiseerimiseks kui ka pakub teenuseid teistele: Sillamäe raudteesõlmest käivad läbi eksporditavad-imporditavad kemikaalid, plastiktooted, toiduained ja muu. Sillamäel on moodustatud mittetulundusühing Sillamäe Vabatsooni Arendus, kuhu kuulub 15 liiget, teiste hulgas väiksemad ettevõtted. Ühing on majandusministeeriumiga kokku leppinud, et pärast maaomandi dokumentatsiooni korrastamist ja tsoonile piirde rajamist laiendatakse tsooni ka väiksematele ettevõtetele peale Silmeti. Silmet Grupil sai novembris täis esimene vabatsooni-aasta, tsoonis tegutsemise luba pikendati veel kolme aasta võrra.

loodi 30. märtsil 2000. aastal kohaliku kaubavahendusega tegeleva ettevõtte ASi ERTS Valga Vaba Terminal emaettevõtte ASi Estreftransservis territooriumil (hõlmab raudteesõlme). See ettevõte on vabatsooni kaudu Balti riikide, Venemaa ja SRÜ suunal vahendanud üle 100 000 tonni raudteel veetavaid kaupu: puitu, paberit, metalli, konserve, loomasööta, väetisi ja kütteõli. ERTS Valga Vaba Terminal plaanib rajada tsooni konteinerite töötlemisüksuse. Ettevõtte juhataja Uno Heinla sõnul on tsooni ümbruses teisigi ettevõtteid, kes pole soovi vabatsoonis tegutseda tolliametile avaldanud. Ühe niisuguse ettevõtte, ASi Valve juhataja Valter Kaar ütleb, et vabatsoonis tegutsemiseks ei leitud sobivat toodet, ühe sobiva toote puhul tõstatus küsimus, kuidas tõestada tollile tekkivate jäätmete kogust, mida ei ekspordita ning mis ei kuulu maksusoodustuse alla.

Vabatsoonis tegutsemise luba on ASil ERTS Valga Vaba Terminal 14. aprillini 2002.