Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müüdid süvasadamast

    Seoses Undva süvasadama teema üleskerkimisega tahaksin käsitleda mõnd projektiga kaasas käivat müüti. Põhilisi väärkäsitlusi on kolm.
    Esimene müüt: süvasadama võimalikke asukohti pole piisavalt uuritud.
    Tänapäeva tehnoloogia lubab süvasadama rajada igale poole ? Undvale, Vaigule, Karujärve äärde või Viljandisse. Otsustavaks teguriks on siin ehitusmaksumus ja selle hindamiseks on eri sadamakohti uuritud küllalt.
    Oleme teinud isegi eskiisprojektid Ninasele, Veerele, Vaigule ja Suuriku-Kurikule. Kallis lõbu kuid selge tulemus ? Undva on odavaim, Veere ja Vaigu ca 2,6 korda kallimad ning Suuriku-Kuriku enam kui 10 korda kallim.
    Undvale rajatava sadama tasuvusaeg on 15-16 aastat, teistes kohtades järelikult vastavalt pikem. 40 aastale läheneva tasuvusajaga projekt oleks erainvestori vaatenurgast nonsens. Nii on Undva Sadama AS juba kolm aastat esitanud Eesti riigile ühtainust, seni vastuseta küsimust ? kas me tohime ehitada Undvale või mitte?
    Kuna riik rahandusminister Kallase väitel sadama ehitust finantseerida ei kavatse siis tuleb uuringute korraldamist muudes ?sadamakohtades? pidada mõttetuks raiskamiseks - sinna mitte keegi sadamat ei ehita ega ole mõelnudki seda teha.
    Küll agasaanuks selle raha eest tänaseks teha sadamale normaalse keskkonnaekspertiisi, mille vajalikkuses meie pole kunagi kahelnud. Miks maeti miljon Suuriku pangale, teab vaid minister Kranich.
    Teine müüt: esialgu väikest sadamat tahetakse hiljem laiendada transiitsadamaks.
    Tänapäeva transiit liigub mööda raudteid. Seega ei tule nafta ja puistekaup Undval kunagi kõne alla. Saame vastu võtta kõike mis liigub autodel, kuid siin seab omad piirid Suure Väina pudelikael. Järeldus on lihtne ? saame rääkida vaid turismi- ja reisisadamast.
    Ligi veerand sadamast on ette nähtud erinevate riigi funktsioonide tarbeks ? piirivalvele, merepäästele ja selles regioonis seni puuduvatele reostustõrjevahenditele. Meenutame, et Vilsandit õnnistatakse naftalaikudega regulaarselt juba aastaid, tõrjevahendid on aga Tallinnas ehk õigeaegseks sekkumiseks liiga kaugel.
    On ka väidetud, et reisisadamana ei pea projekt vett ja pankrotistudes tekivad mingid müstilised kohustused Eesti riigil. Iga ettevõtja taipab, et pankrot oleks meie konkurentide pidupäev: töövõimeline sadam pankrotti uputatud laenudega on kullaauk.
    Majanduslikke riske Eesti riigil seega pole, neid kannavad Undva Sadama AS aktsionärid üksi.
    Kolmas müüt: sadamal puuduvad tegelikult finantseerijad ja projekt on bluff riigi/euroraha välja petmiseks.
    Sadama rahastamiseks on kooostatud mitu paketti. Esimese kohta olid andmed ka valitsusel. Siit sai alguse ?vandenõuteooria?, kuna minister Kranich teatas meie partnereile otse ? sadamat Undvale ei ehitata. Selge, et üks soliidne pank selle jutu peale osalusest loobus. Otsustasime enam mitte avaldada finantsskeemi kohta infot ? võimude usaldatavus jätab soovida.
    Ka hiljem on finantseerimisskeem muutunud ? projekti puhul mida pikalt ja arusaamatult venitatakse, on see arusaadav. Siiski on tuumikinvestor, Undva Sadama AS, püsinud ja välispankade huvi on lubanud meil valida parimaid partnereid.
    Undva Sadama ASi koondunud ettevõtjad ei ole loodusvaenulikud kasumiahned monstrumid. Korralikult peetud sadam ja laevaliiklus pole loodusele surmaoht. Kui aga riik leiab, et oletatav kahju loodusele on olulisem kui saarte regionaalne areng, on sott selge ja sadam olemata. Kuid öeldagu see välja venitamata. Sadama võtmed on härrade Kranichi ja Laari taskus.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.