• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Müüdid süvasadamast

    Seoses Undva süvasadama teema üleskerkimisega tahaksin käsitleda mõnd projektiga kaasas käivat müüti. Põhilisi väärkäsitlusi on kolm.
    Esimene müüt: süvasadama võimalikke asukohti pole piisavalt uuritud.
    Tänapäeva tehnoloogia lubab süvasadama rajada igale poole ? Undvale, Vaigule, Karujärve äärde või Viljandisse. Otsustavaks teguriks on siin ehitusmaksumus ja selle hindamiseks on eri sadamakohti uuritud küllalt.
    Oleme teinud isegi eskiisprojektid Ninasele, Veerele, Vaigule ja Suuriku-Kurikule. Kallis lõbu kuid selge tulemus ? Undva on odavaim, Veere ja Vaigu ca 2,6 korda kallimad ning Suuriku-Kuriku enam kui 10 korda kallim.
    Undvale rajatava sadama tasuvusaeg on 15-16 aastat, teistes kohtades järelikult vastavalt pikem. 40 aastale läheneva tasuvusajaga projekt oleks erainvestori vaatenurgast nonsens. Nii on Undva Sadama AS juba kolm aastat esitanud Eesti riigile ühtainust, seni vastuseta küsimust ? kas me tohime ehitada Undvale või mitte?
    Kuna riik rahandusminister Kallase väitel sadama ehitust finantseerida ei kavatse siis tuleb uuringute korraldamist muudes ?sadamakohtades? pidada mõttetuks raiskamiseks - sinna mitte keegi sadamat ei ehita ega ole mõelnudki seda teha.
    Küll agasaanuks selle raha eest tänaseks teha sadamale normaalse keskkonnaekspertiisi, mille vajalikkuses meie pole kunagi kahelnud. Miks maeti miljon Suuriku pangale, teab vaid minister Kranich.
    Teine müüt: esialgu väikest sadamat tahetakse hiljem laiendada transiitsadamaks.
    Tänapäeva transiit liigub mööda raudteid. Seega ei tule nafta ja puistekaup Undval kunagi kõne alla. Saame vastu võtta kõike mis liigub autodel, kuid siin seab omad piirid Suure Väina pudelikael. Järeldus on lihtne ? saame rääkida vaid turismi- ja reisisadamast.
    Ligi veerand sadamast on ette nähtud erinevate riigi funktsioonide tarbeks ? piirivalvele, merepäästele ja selles regioonis seni puuduvatele reostustõrjevahenditele. Meenutame, et Vilsandit õnnistatakse naftalaikudega regulaarselt juba aastaid, tõrjevahendid on aga Tallinnas ehk õigeaegseks sekkumiseks liiga kaugel.
    On ka väidetud, et reisisadamana ei pea projekt vett ja pankrotistudes tekivad mingid müstilised kohustused Eesti riigil. Iga ettevõtja taipab, et pankrot oleks meie konkurentide pidupäev: töövõimeline sadam pankrotti uputatud laenudega on kullaauk.
    Majanduslikke riske Eesti riigil seega pole, neid kannavad Undva Sadama AS aktsionärid üksi.
    Kolmas müüt: sadamal puuduvad tegelikult finantseerijad ja projekt on bluff riigi/euroraha välja petmiseks.
    Sadama rahastamiseks on kooostatud mitu paketti. Esimese kohta olid andmed ka valitsusel. Siit sai alguse ?vandenõuteooria?, kuna minister Kranich teatas meie partnereile otse ? sadamat Undvale ei ehitata. Selge, et üks soliidne pank selle jutu peale osalusest loobus. Otsustasime enam mitte avaldada finantsskeemi kohta infot ? võimude usaldatavus jätab soovida.
    Ka hiljem on finantseerimisskeem muutunud ? projekti puhul mida pikalt ja arusaamatult venitatakse, on see arusaadav. Siiski on tuumikinvestor, Undva Sadama AS, püsinud ja välispankade huvi on lubanud meil valida parimaid partnereid.
    Undva Sadama ASi koondunud ettevõtjad ei ole loodusvaenulikud kasumiahned monstrumid. Korralikult peetud sadam ja laevaliiklus pole loodusele surmaoht. Kui aga riik leiab, et oletatav kahju loodusele on olulisem kui saarte regionaalne areng, on sott selge ja sadam olemata. Kuid öeldagu see välja venitamata. Sadama võtmed on härrade Kranichi ja Laari taskus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Kõrge maagaasi hind tõi Equinorile rekordilised tulemused
Equinori kolmanda kvartali tulemused ületasid tänu kõrgetele gaasi hindadele ootuseid, kuid aktsia hind hakkas ikkagi kukkuma, vahendab Reuters.
Equinori kolmanda kvartali tulemused ületasid tänu kõrgetele gaasi hindadele ootuseid, kuid aktsia hind hakkas ikkagi kukkuma, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.