Põllumajandus on kasumlik vaid toetustega

Artikkel

- Uudised
- 8. november 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Põllumajandus on kasumlik vaid toetustega
Põllumees läheb saabuvale talvele vastu raske südamega. Meie põldur, nagu enamus tema kolleege teisteski riikides, majandab kasumlikult ainult siis, kui saab piisavalt toetusi. ELi eelarves on põllumeestele antavad toetused CAPi raames ca 50% liidu eelarvest, meie riigieelarves aga ainult ca 4%. Enamus valitsusi peale Eesti on ilmselt aru saanud, et riigi tuleviku seisukohast on peatähtis suutlikkus oma rahvas ära toita.
Novembri esimesel päeval kogunes maaelu kriisitoimkond Tartusse oma järjekordsele laiendatud istungile. Sellel aastal ärkas unest ka Eestimaa Talupidajate Keskliit. Kriisitoimkonna laienemine on väga positiivne, sest midagi saavutada on võimalik ainult siis, kui ühendame kõik jõud.
Meie maaharijad tahavad järjekordselt ?mässama? hakata. Linlase arvates on põllumehed alailma rahulolematud tegelinskid, kes saavad küll igasuguseid toetusi, aga pole ikka eluga rahul. Milles siis nüüd probleem? Põhiprobleem on kütusehindade kohutav kallinemine. 1999.a novembris maksis nn punane diisliküte, mida põllumajanduses kõige rohkem kasutatakse, 2.40, selle aasta novembris maksab see juba üle seitsme krooni.
Kindlasti tekib küsimus, miks te virisete, ka teistel vedajatel on ju kütus kallimaks läinud? On küll, aga põllumees ei sõida maanteel, kuid maksab teistega võrdselt aktsiisi. Ta ei ole saanud sentigi aktsiisikompensatsiooni, samuti pole turul valitsuse poolt ammu lubatud aktsiisivaba kütet. Seetõttu on põllumajandussektor sellel aastal pidanud raha rohkem välja käima ca 350 mln kr vilja ja piimahinnad on jäänud aga peaaegu samaks, tõusnud on ainult lihahind.
Põllumehed on ühed korralikumad maksumaksjad, kuid neil puuduvad tihti hüved, mida linlased igapäevaseks peavad. Paljudel maameestel on n-ö solk sees ja vesi väljas, rääkimata tänavavalgustusest ja ühistranspordist.
Valupunkt on ka tuleva aasta riigieelarve. Suvel toimunud põllumajandustootjate ja valitsuse vahelistel läbirääkimistel lepiti kokku toetustesummas 639 mln kr, 2001.a riigieelarve vastava rea peal seisab ainult 259 mln.
Juba tänavu on kadunud kapitalitoetus, nagu taevamannat oodatakse SAPARD programmi, kuid valitsuse suutmatuse tõttu on see EL eelstruktuurfond meie põllumehele ikka avanemata. Väga uduselt teatakse neid nõudeid, mida peab meie põllumees täitma hakkama EL astudes.
Kriisitoimkonnas otsustati ära oodata riigieelarve teise lugemise parandusettepanekud ja tegutseda vastavalt sellele ? kui riik oma lubadusi ei täida, saab ka põllumehe karikas kord pilgeni täis. Kas siis tuuakse Toompeale sõnnikut, korraldatakse teede sulgemisi või veel midagi, on juba edaspidi näha.
Igapäevane töö Tartu Põllumeeste Liidus näitab vähemalt mulle küll kurba pilti ? maainimeste tulevikulootus kipub kaduma, kõige kurvem on, et nüüd on lõhkise küna ees ka suuremad tootjad.
Tiiu Kuurme kirjutab 27.10 Õpetajate Lehes, et Euroopas ringi liikudes ei ole ta näinud ruutmeetritki söötis maad, igal pool lokkavad viljapõllud.
Ta küsib: ?Kuidas küll nemad pole aru saanud, et põllumajandus on vaja likvideerida, nagu teatakse meie infotehnoloogilises Eestis.
Tegelikult võib hoopis oletada, et nende Euroopa suurepäraste põldude ja loomakarjade edasise käekäigu nimel kannabki keegi väga hoolt, et meietaoline sakste sekka trügija laseks võssa kasvada oma põllud, hävitaks karjad, laseks maal metsistuda.?
Aitäh, lugupeetud pedagoog! On südantsoojendav, et õpetajad saavad maainimeste muredest aru, riigimehed paraku ei saa.
Hetkel kuum