• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas riigieelarve mahtu tuleb suurendada?

    Mitmed probleemid on jäänud õhku. Juttu on olnud töötasudest päästeteenistuses, probleemne on olnud kiirabi finantseerimine, kohalikud vallateed, nende korrashoiuks ja investeeringuteks mõeldud raha on täna õhus. Mõõdukate poolt on jutuks olnud koolitoidu programmi käivitamine. Ma ei maini ühtegi koolikatust, küsimus on tervikvaldkondades.
    Kust seda raha saada, diskussioon käib. Eelkõige puudutab see varade kasutamisega seotud tulusid. Maksupositsioonides puudutab see kõige rohkem aktsiise kõikides selle alajaotustes. Võrreldes nende puhul prognoosi selle aasta tegelike laekumistega ja käivetega ? seal võib näha teatavat lõtku, mis võib anda saldo mõttes positiivse tulemuse järgmisel aastal.
    Ütleme nii, et häda ja vajadus ajavad eelarvet suurendama. Näeme ruumi eeskätt prognoosides möödapanekus ühelt poolt ja teiselt poolt maksude, eeskätt tubakaaktsiisi, paremas korjamises. Tubakaaktsiisi on planeeritud vähem, kui eelmisel aastal koguti. Ka sisemise kokkuhoiu arvel, nagu tulemusjuhtimise tasu 100 miljonit. Seda me ei pea põhjendatuks praeguse vähese rahatagavara juures.
    Hädapäraseid kulutusi on tõesti, eriti investeeringute osas. Alates näiteks Pärnu haiglast, mis seisab poolteist aastat. Eeskätt regionaalsete investeeringute peale oleks vaja raha. Põllumeestega allkirjastatud toetuste kokkulepe tuleb täita.
    Rahandusministeerium on järgmise aasta riigieelarve tulude prognoosi koostamisel üritanud olla suhteliselt konservatiivne ning loomulikult ei ole lähtutud kõige optimistlikumast võimalikust stsenaariumist. Samas on arusaadav, et iga parlamendisaadik soovib riigi võimalusi erinevate valdkondade toetamiseks näha läbi palju roosamate prillide ning olla esimene hea uudise tooja rahvale.
    Ei ole välistatud, et esmaspäevases koalitsiooninõukogus otsustatakse riigi järgmise aasta tulusid suurendada, kuid see ei saa toimuda prognoosidesse õhu pumpamisega, aluseks peavad olema konkreetsed tulusid mõjutavad otsused. Näiteks on pärast riigieelarve projekti riigikogule saatmist langetatud alampalga tõstmise otsus, mis suurendab trahvide laekumisi. Ei ole ka välistatud otsus nõuda riigi osalusega ettevõtetelt kõrgemaid dividende.
    Ainus majanduslikult põhjendatud lihtsalt prognoosi suurendamine võiks puudutada ettevõtte tulumaksu laekumist, kuna viimaste kuude jooksul on täpsustunud andmed ettevõtete majandustulemuste kohta. Ent siin saab juttu olla siiski vaid kümnetest, mitte sadadest miljonitest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Agris Adamberg: tubakaaktsiisiga saaks tervisekahjusid vähendada
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
Aktsiisipoliitika võiks ümber teha nii, et vähem kahjulikud tooted maksustatakse väiksema aktsiisiga, kirjutab alternatiivsete tubakatoodete aktsiisi mõju uurinud Agris Adamberg.
USA aktsiad langevad hoogsalt: Nasdaq üle 4% miinuses
USA aktsiad läksid täna hoogsalt langusse, nii et keset börsisessiooni oli S&P indeks juba üle kolme ja Nasdaqi üle nelja protsendi vee all.
USA aktsiad läksid täna hoogsalt langusse, nii et keset börsisessiooni oli S&P indeks juba üle kolme ja Nasdaqi üle nelja protsendi vee all.
Parima juhi valem: rüsele omanikuga, murra stereotüüpi ja sütita kolleege Videod: kolme parima juhi töökaaslased räägivad suu puhtaks
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Sel reedel selgub Pärnu Juhtimiskonverentsil 2022 Eesti parim tippjuht. Märtsi lõpus valis žürii finalistideks LHV juhi Madis Toomsalu, häirekeskuse juhi Kätlin Alvela ja Enefit Greeni juhi Aavo Kärmas.
Raadiohommik: Tartu kinnisvaraturust Londonisse loodava pangani
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis räägib LHV kõrge juht Erki Kilu alanud rahakaasamisest ja Suurbritanniasse panga tegemisest.
Vene gaasitarned Soome võivad katkeda Soomlased otsustasid arbitraaži pöörduda
Poola ja Bulgaaria järel on Vene gaasitarnete katkemine kätte jõudmas Soomes, mille suurim gaasifirma ei ole nõus Vene Gazpromile rublades maksma.
Poola ja Bulgaaria järel on Vene gaasitarnete katkemine kätte jõudmas Soomes, mille suurim gaasifirma ei ole nõus Vene Gazpromile rublades maksma.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.