Kristina Traks • 12. november 2000
Jaga lugu:

Kuidas saada teada konkurendi tegemistest?

?Oota, ma helistan ja küsin kohe neilt järele, kuidas täpselt on,? ütleb teine firmajuht ajakirjaniku küsimuse peale, kui palju konkurendi tootmismahud on vähenenud. Ja info saamiseks kulubki vaid paar minutit, sest ka sellel ettevõtte juhil on konkurendi juures n-ö oma töötajad.

Mida tihedam on valdkonnas konkurents, seda julmemad võtted lähevad käiku konkurendi järgmise sammu teadasaamiseks. ?Nii see käib jah, inimesed on ju suhteliselt lobisemishimulised ja kui õigesti küsida, pole mingeid probleeme väga täpselt teada saada, mida konkurent teeb,? sõnab Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi. ?Ametlikke kanaleid info hankimiseks kasutan ma väga vähe ja ajakirjandusest konkurentide kohta ka midagi uudset pole tulnud.?

Olulist osa info kättesaadavuses mängivad pankade töötajad, laenuhaldurid. ?Pangapoiste käest saame me ka suhteliselt palju ja täpset infot konkurentide ja klientide kohta,? ütleb ühe veoteenuseid osutava firma juht.

Seevastu Viru Kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets sõnab, et tema pole laenuhalduritelt kunagi midagi konkurentide kohta kuulnud. ?Nii kui jutt hakkab kalduma sinnapoole, et kuidas konkurentidel ka on, nii öeldakse kohe ära, et sellest me ei räägi,? kirjeldab Laanemets. ?Ja parem ongi, sest muidu ma peaks ise ka panka vahetama, kui keegi minu kohta midagi räägiks.?

Laanemetsa sõnul pole probleem saada informatsiooni ka kõige salapärasema ja kinnisema konkurendi kohta. ?Kaudsed kanalid ? toorainetarnijad, hulgifirmad, ja muidugi ametlikud kanalid, nagu näiteks krediidiinfo,? räägib Laanemets. ?Näiteks tarnijate käitumise järgi saab konkurendi edu või ebaedu kohta järeldusi teha. Kui mõni tarnija hakkab äkki väga soodsaid pakkumisi tegema ja on teada, et ta müüs ka konkurendile, võib arvata, et konkurent on kehv maksja ja tarnija tahab tema asemel meiega äri teha.?

Suhteliselt suletud ettevõtte, Eesti Coca-Cola Joogid ASi avalike suhete juht Kerttu Olmann-Mõis aga sõnab, et nemad saavad küll suure osa infost konkurentide tegemiste kohta alles ajakirjandusest. ?Turuosade kohta tuleb info muidugi turu-uuringutest, aga näiteks firmade ühinemised ? nendest saame teada alles meediast,? selgitab Mõis. ?Muidugi suhtleb meie müügijuht Saku Õlletehase müügijuhiga, kuid ega nad mingit taktikalist infot ei vaheta.?

Coca-Cola ise varjab infot enda kohta nii kiivalt, et konkurentidele tuli uudisena isegi firma eelmise aasta suur kahjum. ?Coca-Cola ja A Le Coqi ühisest logistikaprojektist saime me teada ka alles ajakirjanduse vahendusel,? sõnab samuti karastusjooke tootva Asi Ösel juhatuse liige Kuldar Leis. ?Cocaga me muidugi ei suhtle ka, aga A Le Coqiga küll.?

Leisi sõnul toovad kõige rohkem väärtuslikku informatsiooni konkurendi kohta müügiesindajad, kes poodides käies ikka omavahel suhtlevad. ?Ma tean, et nad suhtlevad teemal ?võlglased?,? selgitab Leis.

Kuigi ettevõtjad ei varja, et nad üldjuhul teavad näiteks konkurentide hinnamuutustest ette ning arvestavad nendega, ei käsitle konkurentsiamet seda veel kui kartelli.

?Bensiinimüüjad on aastate viisi ühetaoliselt käitunud, ei oska sellest enam midagi arvata,? ütleb konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos. ?Võib-olla kütuseturul ongi selline käitumine ainuvõimalik.? Ta lisab, et kuna konkurentsiametil pole praegu õigust teostada ettevõtete üle kriminaaljärelevalvet, saavad nad ainult kõrvalt jälgida, mis toimub, ja kartellikahtlustuste korral firmade käest aru pärida.

Jaga lugu:
Hetkel kuum