Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Omavalitsused tahavad rahaasjades selgust saada
Täna paluvad omavalitsusjuhid laenukomiteel kustutada mitmemiljonilise laenu intressid või vähendada kogu võlasummat, osa omavalitsusi vaikib aga ammuse laenuvõtmise üldse maha.
Indrek Mägi rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonnast kinnitas, et detsembri jooksul valmib nimekiri omavalitsustest, kes on seni laenusumma ja intresside maksmisest kõrvale hoidnud.
?Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku, et need summad peetaks kinni omavalitsuste 2001. aasta riiklikest toetustest, toetume selle ettepaneku tegemisel riigieelarve seadusele ja valitsuse määrusele,? ütles Mägi.
?Uue aasta esimese poolaasta jooksul vormistatakse kõik laenulepingud ümber ja riigikassa töötab probleemsete klientidega välja võlgade ajatamise skeemi,? ütles Mägi.
Rahandusministeeriumi asekantsleri Renaldo Mändmetsa hinnangul on refinantseerimist vajavate laenude kogumaht 1,5 miljardit krooni, enamik neist võetud 1990. aastate alguses.
Nii näiteks lükati viimasel laenukomitee istungil tagasi Avanduse, Antsla ja Võnnu vallavalitsuste taotlused laenu osalise kustutamise kohta.
Võnnu vald võttis 1995. aastal kohaliku katlamaja rekonstrueerimiseks 4,8 miljonit krooni Maailmapanga energialaenu. Laenu tähtaeg oli 10 aastat, intressimäär 10%.
Vallavalitsuse laenukomiteele saadetud taotluses seisab, et alates 1996. aastast on vald suures eelarvedefitsiidis ning seoses sellega paluvad vallavalitsus ja volikogu tagasimakstava laenu summat poole võrra vähendada.
?Meie laenuga on seotud ka muid probleeme. Riik on vahepeal laenuosa suurendanud, muutes ühepoolselt lepingus olevat summat 40 000?50 000 krooni võrra suuremaks,? väitis Võnnu vallavanem Aivar Kaldjärv.
Antsla vallas toimis laenuvõtmine sarnaselt Võnnu vallaga. ?Ligi 4miljonilise laenu võtsime Vana-Antsla katlamaja ümberehitamiseks. 3,6 miljonit krooni on veel maksta. See investeering oli aga nii suur, et me ei suuda seda kinni maksta,? ütles vallavanem Tiit Tõnts. ?Firma, mis katlamajaga tegeleb, ei suutnud vahepeal seda laenu maksta ja viivis hakkas jooksma, laenukomiteelt palusime viivist natuke kustutada. Kui me saaksime intressi kustutatud, siis 2011. aastani suudaksime me midagi ka kinni maksta.? Vallavanema sõnul tuleks meeles pidada seda, et riik on ise vallale 1,8 miljonit krooni ühinemisraha võlgu. ?Me oleks teinud ka tasaarveldust,? ütles Tõnts. ?Riigil on ka lubadused täitmata.?