Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omavalitsused tahavad rahaasjades selgust saada

    Täna paluvad omavalitsusjuhid laenukomiteel kustutada mitmemiljonilise laenu intressid või vähendada kogu võlasummat, osa omavalitsusi vaikib aga ammuse laenuvõtmise üldse maha.
    Indrek Mägi rahandusministeeriumi välisfinantseerimise osakonnast kinnitas, et detsembri jooksul valmib nimekiri omavalitsustest, kes on seni laenusumma ja intresside maksmisest kõrvale hoidnud.
    ?Rahandusministeerium teeb valitsusele ettepaneku, et need summad peetaks kinni omavalitsuste 2001. aasta riiklikest toetustest, toetume selle ettepaneku tegemisel riigieelarve seadusele ja valitsuse määrusele,? ütles Mägi.
    ?Uue aasta esimese poolaasta jooksul vormistatakse kõik laenulepingud ümber ja riigikassa töötab probleemsete klientidega välja võlgade ajatamise skeemi,? ütles Mägi.
    Rahandusministeeriumi asekantsleri Renaldo Mändmetsa hinnangul on refinantseerimist vajavate laenude kogumaht 1,5 miljardit krooni, enamik neist võetud 1990. aastate alguses.
    Nii näiteks lükati viimasel laenukomitee istungil tagasi Avanduse, Antsla ja Võnnu vallavalitsuste taotlused laenu osalise kustutamise kohta.
    Võnnu vald võttis 1995. aastal kohaliku katlamaja rekonstrueerimiseks 4,8 miljonit krooni Maailmapanga energialaenu. Laenu tähtaeg oli 10 aastat, intressimäär 10%.
    Vallavalitsuse laenukomiteele saadetud taotluses seisab, et alates 1996. aastast on vald suures eelarvedefitsiidis ning seoses sellega paluvad vallavalitsus ja volikogu tagasimakstava laenu summat poole võrra vähendada.
    ?Meie laenuga on seotud ka muid probleeme. Riik on vahepeal laenuosa suurendanud, muutes ühepoolselt lepingus olevat summat 40 000?50 000 krooni võrra suuremaks,? väitis Võnnu vallavanem Aivar Kaldjärv.
    Antsla vallas toimis laenuvõtmine sarnaselt Võnnu vallaga. ?Ligi 4miljonilise laenu võtsime Vana-Antsla katlamaja ümberehitamiseks. 3,6 miljonit krooni on veel maksta. See investeering oli aga nii suur, et me ei suuda seda kinni maksta,? ütles vallavanem Tiit Tõnts. ?Firma, mis katlamajaga tegeleb, ei suutnud vahepeal seda laenu maksta ja viivis hakkas jooksma, laenukomiteelt palusime viivist natuke kustutada. Kui me saaksime intressi kustutatud, siis 2011. aastani suudaksime me midagi ka kinni maksta.? Vallavanema sõnul tuleks meeles pidada seda, et riik on ise vallale 1,8 miljonit krooni ühinemisraha võlgu. ?Me oleks teinud ka tasaarveldust,? ütles Tõnts. ?Riigil on ka lubadused täitmata.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.