Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinna vee-ettevõte vahetusrahana
Veel linnale kuuluva ASi Tallinna Vesi ebaperemehelik ja võhiklik majandamine on viinud ettevõtte pankroti äärele. Ainsa lahendusena leidis linnavalitsus panna ettevõte müüki.
Oli see sundseis? Ent mitte kõik võimalused polnud ammendatud.
Eelmise linnavalitsuse abilinnapea Ants Leemetsa, kes oli ühtlasi veenõukogu esimees, juhtimisel (siis olid linnapead vähem aktiivsed kui tänane meer) osati koguda nii suuri laene, et tagasimaksete tegemiseks võetakse uusi laene järjest juurde. Näiteks 31. oktoobril allkirjastati leping 352 mln krooni suuruse laenu saamiseks EBRD-lt. Kogu laenusumma on aga mõeldud varasemate võlgade refinantseerimiseks!
Märkamaks, et midagi on siin väga viltu, pole tarvis laskuda toimuvate rahaliste tehingute, laenutingimuste üksikasjadesse ega süüvida linnavalitsuse raha ühest taskust teise tõstmise poliitikasse.
Võtame kasvõi tähtaegade edasilükkamise. Esialgse kava kohaselt pidi Tallinna Vee erastamiskomisjon kolmest laekunud pakkumisest valima 20. oktoobriks soodsama pakkumise teinud firma. Paraku mingil põhjusel lükatakse see toiming 10. novembri peale. Vahepeal aga allkirjastatakse linna garantiiga leping uute laenude saamiseks.
On see juhus, investorite nõue või koguni kuidagi seotud viimase aja sündmustega linnavõimukoridoris?
Selgusetuks jääb asjaolu, kuidas suurte kasumitega töötav ettevõte ei tule oma põhiülesannetega sel määral toime, et linlane saaks oma kodukraanist puhta joogivee ning normaalne kanalisatsioon tagatud ka vanades linnaosades Lillekülas, Nõmmel.
Omaette jutt on Patarei vangla, mis ligi 1000 kinnipeetavaga tekitab suure reostuskoormuse Tallinna lahe veele. Võidakse vastu vaielda ? 4 mln krooni maksva vangla liitmine linna kanalisatsiooniga ning Tallinna Vesi 2000. a üheksa kuu kasum 25 mln krooni on kaks eri asja. Kas ikka on, eriti kui me vaatame neile linnarahva tervishoiu ja keskkonnakaitse nurga alt. Hea peremees leiaks teisi kasutamata reserve.
Selle asemel tegeleb peremees linnarahva raha raiskamisega. Vaatamata sellele, et ühe või teise firma tegevus jätab soovida ja selle põhjus on firmajuhi tänapäeva turumajanduse nõuete ja juhitava ala mittetundmine, makstakse talle ametist vabastamisel ikkagi suuri rahalisi kompensatsioone. Olgu siin tegu lüngaga seadustes või poliitilise mänguga, toimub see nii või teisiti linnarahva heaolu arvel.
Pealkirja kinnituseks ? Tallinna Vesi vahetusrahaks ? on linna tänavad, mis said osaliselt korda tänu Tallinna Vee müügist avansina võetud vahenditele. See tõendab omakorda, kuivõrd ebaadekvaatne on veetootja-ettevõte ja linnavõimude vaheline tegevus. Jääb ainult loota, et uus omanik lööb korra majja.