• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tarand ja Laar improviseerivad eelarvet

    Valitsuskoalitsioon, õigemini Isamaaliit ja Mõõdukad, soovivad suurendada järgmise aasta riigieelarve tulupoolt kuni 300 miljoni krooni võrra. Rahaallikad on esialgu ebaselged, see-eest on selge, milleks tahetakse hüpoteetilist raha kulutada: omavalitsuste toetusfond vallateede korrashoiuks, ringhääling, koolisöögi kompenseerimine.
    Äripäev ei toeta riigieelarve suurendamist poliitikute kõhutunde järgi.
    Koalitsioonipoliitikud on ootamatult enda sisimas tunnetanud, et maksuraha võib järgmisel aastal hakata üle ajama ja kiiresti oleks vaja see ära paigutada. Paraku viitab laskmata karu naha jagamine Isamaaliidu ja Mõõdukate taastärganud poliitilisele populismile. Kui jutt käib ikka koolisöögist, kes siis vastu julgeb seista kui mitte rahvavaenlane. Teisest küljest on päevakorrast maas koolimajade katuste parandamine, ehkki suurt vahet neil kahel rahaeraldusel pole.
    Jääb vägisi mulje, et Isamaaliit ja Mõõdukad on tahtnud Keskerakonna relvituks teha, sest muidu tuleksid hoopiski nemad virna parandusettepanekutega välja, millest ka osa läbi läheb. Palju etem on rahvale n-ö raha jagamine enda peale võtta.
    Konkreetsel juhul ütleb toimetuse sisetunne, et Keskerakonna ettepanekutest ei pääse üle ega ümber, sest nemad on eelarvele lisaks avastanud 700?800 miljonit krooni, kui maksustada Eestist väljapoole minevad investeeringud.
    Riigieelarve tuludega improviseerimine muudab õõnsaks peaminister Mart Laari üleskutsed kokkuhoiule terve riigi tasandil, millest ta eelarvet üle andes rääkis.
    Kuidas jääb lubadusega, et Eesti üldine maksukoormus ei tõuse? ? eksprompt tõusvad riiklikud väljaminekud räägivad justkui teist keelt. Ootamatult kiiresti ja negatiivselt reageeris Isamaaliidu ja Mõõdukate ettepanekule Eesti Pank. Ja põhjust oli ka: tekkiv eelarve puudujääk võib sundida taas igatsevalt vaatama Eesti Panga reservide suunas.
    Veel peab oma sõna ütlema Reformierakond rahaminister Siim Kallasega eesotsas. Saab ju lõpuks tema sugeda, kui riigikassa tühi on, aga kergekäeliselt väljajagatud lubadused nõuavad täitmist. Loodame, et Kallasel jätkub riigimehelikkust oma pillamiskalduvustega partnerid korrale kutsuda.
    On väga lihtne positiivne stsenaarium: riigieelarve tulude suurenemine tuleb ära oodata de facto. Kui maksud laekuvad tõesti paremini, on positiivse lisaeelarve tegemine juba väga lihtne, üksnes tehnika küsimus. Samavõrd võiks Eesti ülejäägiga eelarve saata tervele maailmale järgmise positiivse signaali, et ka nii, edukalt ja samas kokkuhoidlikult, on võimalik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Nokia kasum tegi suure hüppe
Nokia teatas kolmanda kvartali tulemustes, et on kasvatanud ärikasumit ligi 30% ning ületas tulemustega analüütikute ootuseid, vahendab Kauppalehti.
Nokia teatas kolmanda kvartali tulemustes, et on kasvatanud ärikasumit ligi 30% ning ületas tulemustega analüütikute ootuseid, vahendab Kauppalehti.
Hübriidõpe pani õppeasutused nutikaid lahendusi otsima
Koolid on viimase paari aastaga pidanud leidma nutikaid tehnilisi võimalusi, kuidas lisaks kaugtööle edukalt korraldada ka hübriidõpet.
Koolid on viimase paari aastaga pidanud leidma nutikaid tehnilisi võimalusi, kuidas lisaks kaugtööle edukalt korraldada ka hübriidõpet.
Kümnendik pensionirahast kulus laenude tagasimaksmisele
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.
Septembris välja makstud teise pensionisamba raha abil maksti Eestis tegutsevatele pankadele laene tagasi ligikaudu 100 miljonit eurot, teatas Eesti Pank.