Ühistegevus Eesti põllumajanduses kiratseb

Tartu Viljasalv (TV), üks suurema liikmeskonna ja käibega ühistuline põllumajandusettevõte Eestis, asutati 10 aastat tagasi. Et teraviljakasvatajail oleks väljund vilja müümiseks nii, et ka see kasumiosa, mis muidu vahendajatele läheb, tootjale jääks.

Esimesed majandusaastad olid edukad, rekonstrueeriti ka Elva jõusöödatehas. TV majandamine jättis juba siis soovida. Võeti suuri laene, mida ei suudetud tasuda, vara oli pangale panditud. Nõukogu hakkas otsima ostjaid. Taani firmale EstFarmPlant pakuti kogu TV vara. Müüa õnnestus vaid Elva tehas.

Nõukogu tegi selle otsuse liikmetega nõu pidamata, ka ülikehvast majandusseisust kuulsid liikmed alles siis, kui müük oli toimunud. Saadud 17 mln aitasid TV-l paugupealt majandusraskustest üle saada. Liikmed said sõnumi: kõik on kõige paremas korras, kasvatage rõõmsasti vilja edasi. Juhid otsisid aga uusi kosilasi: Lembitu veskid olid veel müümata.

Suvel hakkasid liikuma kuuldused selle üksuse müügist. Müük toimus jälle liikmete teadmata. Seadust küll ei rikutud ? nõukogul on põhikirja järgi õigus otsustada kasvõi kogu ühistu mahamüümine. Põllumehed kinnitasid kahjuks mõni aasta tagasi sellise põhikirjamuutuse, arvamata, et õige varsti tuleb pidada ühistu matuseid. Kaks nädalat tagasi toimuski TV liikmete erakorraline üldkoosolek, kus kurvastusega nenditi ? tootmisüksused on Saksa firmadele maha müüdud.

Millega nõukogu seda põhjendas? Olukord turgudel olevat muutunud, TV kaotanud suure osa rukkijahuturust. Kõik see viitab ju üheselt juhtkonna suutmatusele majandustegevust korraldada. Selle asemel, et püüda turgu tagasi võita, on lihtsam kogu vara maha müüa. Salatsemist õigustati ärisaladuse hoidmisega. Aga mis juttu saab olla ärisaladusest, kui Äripäev sellest kirjutas?

Pärast Elva tehase müüki on jagatud priskelt dividende ? 100 % aastas. See on vahend, millega liikmete suu kinni panna ? sain raha, kuidas ma siis nüüd juhte kritiseerin!

Professor Jaan Leetsari sõnul saavad liikmed ühistute kaudu kauba müügist kõrgemat hinda, seda mitte dividendide näol, vaid vähemmakstu juurdemaksena. Ühistu tulud jaotatakse proportsionaalselt liikmete osalusele. Lisakasum makstakse vähem- makstu juurdemaksena kokkuostuhinnale lisaks ja selle järgi, palju liikmed ühistule oma toodangut on müünud.

TVs rikuti ühistu põhimõtet ? dividende tuleb maksta selle järgi, palju liige ühistu kaudu oma toodangut müüb. Ühistu liikmeteks võeti ka neid, kes ise üldse vilja ei kasvata, kuid dividende said nemadki. Ka peale Lembitu Veskite müüki jagatakse matuserahana dividende, iga liige saab mõnikümmend tuhat. Põllumeestel kulub see raha aukude lappimiseks, mida on põhjustanud kütuse hinnatõus. See annab kergendust vaid korraks. Asutajaliikmed ei mõelnud dividendidele. Taheti, et oleks koht, kus saab viljast õiglast hinda. Kui eesmärk olnuks kapitali kasvatamine, oleks asutatud pank, mitte ühistu.

Miks siis ühistegevus kiratseb, kui meie lähinaabritel talunike ühistud isegi riigipiire ületavad (Valio ja MD Foodsi ühinemine)? Kus on meie Eesti Piim, Rakvere Tarbijate Ühistu, Valga Lihaühistu, Rapla Piimaühistu, Pärnu Majandusühistu? Mõne ühistu vara läks sama lihtsalt erakätesse.

Eesti põllumajandus lonkab mitu aastat mõlemat jalga. Üks põhjus on kindlasti see, et tööstused ning ka piima- ja lihafarmid on läinud kapitaliühingute kätte, sest ühistuline töötlemine ei võta kuidagi jalgu alla. Noorte teadmised ühistegevusest on paraku üsna kasinad. Seda tuleks õpetada juba maagümnaasiumides, muidu jäämegi omal maal sulasteks.