Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ühistegevus Eesti põllumajanduses kiratseb

    Tartu Viljasalv (TV), üks suurema liikmeskonna ja käibega ühistuline põllumajandusettevõte Eestis, asutati 10 aastat tagasi. Et teraviljakasvatajail oleks väljund vilja müümiseks nii, et ka see kasumiosa, mis muidu vahendajatele läheb, tootjale jääks.
    Esimesed majandusaastad olid edukad, rekonstrueeriti ka Elva jõusöödatehas. TV majandamine jättis juba siis soovida. Võeti suuri laene, mida ei suudetud tasuda, vara oli pangale panditud. Nõukogu hakkas otsima ostjaid. Taani firmale EstFarmPlant pakuti kogu TV vara. Müüa õnnestus vaid Elva tehas.
    Nõukogu tegi selle otsuse liikmetega nõu pidamata, ka ülikehvast majandusseisust kuulsid liikmed alles siis, kui müük oli toimunud. Saadud 17 mln aitasid TV-l paugupealt majandusraskustest üle saada. Liikmed said sõnumi: kõik on kõige paremas korras, kasvatage rõõmsasti vilja edasi. Juhid otsisid aga uusi kosilasi: Lembitu veskid olid veel müümata.
    Suvel hakkasid liikuma kuuldused selle üksuse müügist. Müük toimus jälle liikmete teadmata. Seadust küll ei rikutud ? nõukogul on põhikirja järgi õigus otsustada kasvõi kogu ühistu mahamüümine. Põllumehed kinnitasid kahjuks mõni aasta tagasi sellise põhikirjamuutuse, arvamata, et õige varsti tuleb pidada ühistu matuseid. Kaks nädalat tagasi toimuski TV liikmete erakorraline üldkoosolek, kus kurvastusega nenditi ? tootmisüksused on Saksa firmadele maha müüdud.
    Millega nõukogu seda põhjendas? Olukord turgudel olevat muutunud, TV kaotanud suure osa rukkijahuturust. Kõik see viitab ju üheselt juhtkonna suutmatusele majandustegevust korraldada. Selle asemel, et püüda turgu tagasi võita, on lihtsam kogu vara maha müüa. Salatsemist õigustati ärisaladuse hoidmisega. Aga mis juttu saab olla ärisaladusest, kui Äripäev sellest kirjutas?
    Pärast Elva tehase müüki on jagatud priskelt dividende ? 100 % aastas. See on vahend, millega liikmete suu kinni panna ? sain raha, kuidas ma siis nüüd juhte kritiseerin!
    Professor Jaan Leetsari sõnul saavad liikmed ühistute kaudu kauba müügist kõrgemat hinda, seda mitte dividendide näol, vaid vähemmakstu juurdemaksena. Ühistu tulud jaotatakse proportsionaalselt liikmete osalusele. Lisakasum makstakse vähem- makstu juurdemaksena kokkuostuhinnale lisaks ja selle järgi, palju liikmed ühistule oma toodangut on müünud.
    TVs rikuti ühistu põhimõtet ? dividende tuleb maksta selle järgi, palju liige ühistu kaudu oma toodangut müüb. Ühistu liikmeteks võeti ka neid, kes ise üldse vilja ei kasvata, kuid dividende said nemadki. Ka peale Lembitu Veskite müüki jagatakse matuserahana dividende, iga liige saab mõnikümmend tuhat. Põllumeestel kulub see raha aukude lappimiseks, mida on põhjustanud kütuse hinnatõus. See annab kergendust vaid korraks. Asutajaliikmed ei mõelnud dividendidele. Taheti, et oleks koht, kus saab viljast õiglast hinda. Kui eesmärk olnuks kapitali kasvatamine, oleks asutatud pank, mitte ühistu.
    Miks siis ühistegevus kiratseb, kui meie lähinaabritel talunike ühistud isegi riigipiire ületavad (Valio ja MD Foodsi ühinemine)? Kus on meie Eesti Piim, Rakvere Tarbijate Ühistu, Valga Lihaühistu, Rapla Piimaühistu, Pärnu Majandusühistu? Mõne ühistu vara läks sama lihtsalt erakätesse.
    Eesti põllumajandus lonkab mitu aastat mõlemat jalga. Üks põhjus on kindlasti see, et tööstused ning ka piima- ja lihafarmid on läinud kapitaliühingute kätte, sest ühistuline töötlemine ei võta kuidagi jalgu alla. Noorte teadmised ühistegevusest on paraku üsna kasinad. Seda tuleks õpetada juba maagümnaasiumides, muidu jäämegi omal maal sulasteks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.