Kaubamärgi oskamatu kasutamine võib lõppeda turult lahkumisega

Arvestades kaubamärgi registreerimise suhteliselt kõrget riigilõivu ? minimaalselt 3500 krooni ? tundub väikeettevõtjale sageli, et lihtsam ning majanduslikult otstarbekam on kaubamärk registreerimata jätta.

Näilise kokkuhoiuga võtab ettevõtja suure riski.

Igaüks võib hakata oma kaupu tähistama sama kaubamärgiga, kasutades ära teie turuosa, või veelgi hullem, registreerida see kaubamärk enda nimele ja keelata teil selle kasutamine.

Halvimal juhul tuleb maksta kahjutasu teise isiku registreeritud kaubamärgi kasutamise eest.

Üldjuhul võib ainult kaubamärgi omanik keelata teistel isikutel oma kaubamärgi kasutamise ning nõuda rikkujatelt kompensatsiooni.

Erandiks on üldtuntud kaubamärgid, mida tunneb enamus vastava kauba või teenuse sihtgrupist.

Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse kehtib ainult ajal, mil ta on üldtuntud ja selle kohta annavad kõige täpsema hinnangu tarbijaküsitlused ja turu-uuringud.

Registreerimisega antakse kaubamärgile õiguskaitse sellisel kujul, nagu ta registreerimiseks esitati, ning nende kaupade ja teenuste suhtes, mis olid registreerimistaotluses nimetatud.

Kui kaubamärk on registreeritud näiteks kosmeetikatoodete tähistamiseks, võib keegi teine sama märki kasutada ehitusmaterjalidel või toiduainetel.

Kaubamärgi eesmärk on kaupade eristamine. Keskmise tähelepanelikkusega tarbija ei aja kosmeetikatooteid ehitusmaterjalidega segamini ega eelda, et need tooted võiksid pärineda samalt tootjalt.

Kaubamärgi omanike õigustel on ka teatud seaduslikud piirangud, millest olulisemat nimetatakse omaniku õiguste ammendumiseks ning mille vastu eksimine tekitab tihti vaidlusi.

Kui kaubamärgi omanik on toote valmistanud ja käibesse lasknud või see on toimunud tema loal, ei ole kaubamärgi omanikul enam õigust kontrollida selle toote edasist liikumist.

Teised isikud võivad osta kaubamärgi omaniku käibesse lastud tooteid teistelt turgudelt ja neid Eestis vabalt turustada.

Kuigi õigus kaubamärgile kehtib ainult selles riigis, kus kaubamärk on registreeritud, teeb seadus erandi pahauskse käitumise suhtes.

Teises riigis registreeritud ja kasutusel oleva kaubamärgi omanikul on Eestis õigus nõuda identse kaubamärgi registreerimise keelamist, kui ta suudab tõendada taotleja pahauskset käitumist.

Mõnikord lubavad Eesti ettevõtjad välisriigis tegutsedes registreerida seal oma kaubamärk kohaliku partneri nimele, sest nii näivad kulutused esmapilgul väiksemad.

Koostöö lõppemise korral aga ei kuulu kaubamärk enam Eesti ettevõtjale, alustada tuleb enamasti tulutuid vaidlusi kaubamärgi tagasi saamiseks või valida uus kaubamärk ja alustada turule tulekut nullist.

Kaubamärgina ei registreerita tähiseid, mis kirjeldavad kaupa või teenust või on üldkasutatavad majandustegevuses või valdkonnas, kus kaubamärki kasutada soovitakse. Näiteks ei tasu toiduainete kaubamärgiks valida sõnu ?piim? või ?leib?, teraviljatoodetele ?Eesti viljast?, kosmeetikatoodetele ?self-tanning? või ?natur?, jalgratastele ?alumiinium?, ?sport?, ravimitele ?anti-angiin?. ?New? ja ?super? ei tule üldse kõne alla. Põhjus on lihtne: kaubamärk ei tohi piirata teiste ettevõtjate võimalusi tutvustada ja reklaamida oma kaupa.

Viimastel aastatel on hulgaliselt tekkinud keskuse-, maailma-, marketi-, stuudio- või galerii-nimelisi kauplusi. Sellise kaubamärgi valija saeb oksa, millele ta ise istuda kavatseb: tema kaubamärk ei paista teiste sarnaste hulgast välja. Oletagem, et homme avaksid Tallinnas uksed Taburetimarket, Taburetimaailm ja Taburetikeskus. Kas suudaksite tarbijana meelde jätta, millise reklaami te kuulsite või millist soovitab teile tuttav?

Kaubamärk ei tohi tarbijat eksitada, anda vale teavet kauba liigi, päritolu või omaduste kohta. Näiteks ei saa rõivaste etikettidel kasutada moepealinnade nimesid, kui rõivad sealt ei pärine, kosmeetikakaupadel, mis ei ole loodustooted, ei tohi kasutada loodusele viitavaid nimetusi.

Kaubamärk ei tohi rikkuda teiste isikute varasemaid õigusi. Jälgida tuleks, et valitud kaubamärk ei oleks äravahetamiseni sarnane teisele isikule kuuluva samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks kaitstud kaubamärgi või ärinimega. Kaubamärgi loomist tuleb alustada toote arendamisega samaaegselt.

Kaubamärk peaks olema registreeritud enne, kui alustatakse uue toote reklaamikampaaniat.

Ainult sellisel juhul saab ettevõtja kindel olla, et kaubamärk on kaitstav ega ole vastuolus teiste isikute varasemate õigustega. Samuti on õigus koheselt takistada võimalikke kaubamärgiõiguse rikkujaid.

Kaubamärgi registreerimiseks tuleb esitada taotlus patendiametile. Taotlus sisaldab vormikohast avaldust, kaubamärgi reproduktsioone ja riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti. Samuti tuleb kaubad või teenused klassifitseerida rahvusvahelise Nizza klassifikaatori järgi.

Registreeritud või registreerimiseks esitatud kaubamärkidega saab tutvuda patendiameti koduleheküljel (www.epa.ee) asuvas andmebaasis. Andmebaasi kasutamine on tasuta. Andmeid uuendatakse iga kuu viimasel tööpäeval. Andmebaas ei sisalda rahvusvahelise kokkuleppe alusel registreerimiseks esitatud umbes 5000 märki, millega on võimalik tutvuda patendiameti raamatukogus.

Igakuiselt ilmub ka Eesti Kaubamärgileht, kus avaldatakse kaubamärgid, mille suhtes patendiamet on teinud registreerimise otsuse. Ärinimede kohta saab teavet ettevõtteregistri koduleheküljelt (info.eer.ee).

Autor: Ingrid Matsina