Olen turist ja elan siin

Mäletan 90ndate algul levinud lööklauset: Ma pole turist, ma elan siin. Täna osutub üha rohkem tõeks lause: Ma olen turist ja ma elan siin. Enamus Eestis elavaid inimesi kasutab mingit liiki turismiteenust ja eelkõige nende jaoks seadus mõeldud ongi. Just see on põhjuseks, miks riigikogus on arutlusel turismiseaduse eelnõu.

Turismiseaduse väljatöötamine algas 1997. a Praegune eelnõu erineb küll oluliselt eelmistest versioonidest, kuid sinna on koondatud olulisemad sätted varasematest versioonidest ning välja jäetud valdkonnad, kus seadus oleks vaid kirjeldava tähendusega. Eelnõu väljatöötamise töögruppides on osalenud nii turismiettevõtjad kui turismiamet.

Kummalisel kombel on tõsiseid lahkarvamusi tekitanud seaduse nimi. Turismiseaduse oleks võinud ju pikalt ja lohisevalt nt ?Turismiteenuse pakkumise ja osutamise ning turismiinfokeskustele esitatavate nõuete ning riikliku järelvalve teostamise korra seaduseks? nimetada. Suupäraseks kuludes oleks sellest ikka turismiseadus saanud, kuigi just eelpool loetletu sätestab seaduse § 1 reguleerimisalana. Seega ei püüdle turismiseadus kogu valdkonda katma, vaid on ennekõike suunatud turismiteenuse osutamise ja pakkumise reguleerimisele. Seda kindlasti tarbijatele kindluse loomiseks, kuid tarbijate kasust saavad oma osa ka ettevõtjad.

Eelnõu sisu vaadeldes võib välja tuua mõned olulised muudatused. Esmalt nimetaksin reisibüroosid ja reisikorraldajaid puudutavat tegevuslubade asendumist registreerimiskohustusega.

Tegevusluba on mõnes valdkonnas muutumas vaid bürokraatlikuks meetmeks ning iseenesest ei taga pidevat järelevalvet ja teenuse kvaliteedi püsivust ega anna seetõttu ka kindlust tarbijatele.

Seadus loob aluse asutada register, kuhu ettevõtja ise saab esitada andmed oma tegevuse kohta. Andmete õigsuse eest vastutab ettevõtja. Register lõpetab ühe sisulise vastuolu äriühingu asutamisel ? täna on ettevõtjal tegevuse alustamiseks tarvis enne äriregistrisse kandmist omada tegevusluba, samas loa saamiseks on vajalik äriregistri kood. Uue seaduse jõustumisel tegevusluba vaja ei ole, vaid piisab andmete esitamisest reisibüroode ja -korraldajate andmeid koondavasse registrisse.

Reisikorraldajaid ja reisibüroosid puudutav teave saab tänu registrile olema avalik ehk iga tarbija saab kontrollida, kas ettevõtja täidab seadusega sätestad nõudeid teenuse osutamiseks.

Registrisse tuleb teha märge ka tagatise olemasolu kohta. Tagatise mõiste on turismivaldkonnas seadustatud esmakordselt, kuigi paljud ettevõtjad on oma tegevuse vabatahtlikult kindlustanud.

Tagatise eesmärk on kliendile kindluse andmine. Tagatisena mõistetakse vahendeid, mis võimaldavad katta kulusid reisija naasmiseks lähtepunkti ja ettemaksu tagastamiseks ka juhul kui reisi müünud ettevõtjal tekivad makseraskused.

Arutelude tulemusena turismifirmade liiduga pidasid eelnõu autorid sobivaimaks siduda tagatise suurus reisikorraldaja ja reisibüroo käibega. Eelnõu sätestab miinimummäära ja üldiseks tagatise suuruseks 1% planeeritavast käibest.

Muudatusi on ka majutusettevõtete tunnustamise korralduses. Majutusettevõtete tunnistamine nõuetele vastavaks on kohaliku omavalitsuse ülesanne, tunnustamise alused ja kord sätestatakse majandusministri määrusega. Nii peaks kiirenema menetlus ning tugevnema järelevalve, kohapeal ollakse paremini kursis olukorraga majutusettevõttes. Hüvitamaks nende ülesannete täitmist läheb rahatrahv tuvastatud haldusõiguserikkumise eest kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Usutavasti saavad omavalitsusjuhid aru, et nõuete järgimine on majutusettevõtete huvides ning silma kinnipigistamine nõuete täitmise kontrollimisel nõrgendab majutusettevõtete konkurentsivõimet ja ühtlasi vähendab tulevikus omavalitsuste maksubaasi. Tunnustamine kohalike omavalitsuste poolt aitab tugevdada sidet omavalitsuse ja ettevõtja vahel.

Eestis on suhteliselt heal tasemel turismiinfokeskuste võrk, mis peab tagama info piirkonna majutusettevõtete, huviväärsuste, vaba aja veetmise võimaluste jm kohta. Turismiseadus koos alamaktidega esitab infokeskustele ühtsed nõuded, mille tulemusena võiks maksumaksja selle teenuse tellida parimalt pakkujalt, sh ka erasektorilt.

Turism on Eestile tähtis valdkond, üks riigi majanduskasvu allikas. Mina kui tarbija tahan aga kindlust, et põllul, mis hästi vilja kannab, umbrohi võimust ei võtaks.