Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametiühingute keskliit tunnistab alaliitude ühinemise vaevalisust
Ametiühingute keskliidu pressisekretär Tõnu Vare ütles, et Eesti väiksemate ametiühinguliitude koondumine suuremateks tuleb kasuks, kuid seni on olnud see protsess vaevaline.
?Oli suur samm, et tänavu kevadel ühinesid kaks metallitöötlejate ametiühingut, kuid see võttis ka aega viis aastat,? tõdes Vare. Tema sõnul on ühinemine delikaatne protsess, sest enamasti ei ühine omavahel tugevad ühingud või liidud. ?Vägisi ühte sundimisel ei ole mõtet, koondumine peab käima ikkagi demokraatlikel põhimõtetel.?
Vare sõnul on arutluse all olnud võimalus, et Eestis võiks tegutseda senise 24 alaliidu asemel ainult 4-5 ametiühinguliitu.
Suuremad liidud annavad parema võimaluse palgata spetsialiste sotsiaal-, juriidilistes ja majandusküsimustes, samuti hoitaks kokku vähesema arvu büroode pealt. Lisaks sellele moodustuksid tema sõnul niiviisi suuremad toetuskassad näiteks töötuks jäänutele: ?Suurema kassa puhul ei lange kriisiseisundis ühel tegevusalal kassale nii suur koormus.?
Vare lisas, et olulisem mõte ametiühingute liitumisel on läbirääkimistel partneritega mõjujõu suurenemine ja ka omavahelise suhtlemise lihtsustumine.
Vare tõi näiteks, et Soomes kuulub ühte ametiühingusse ka 200 000 liiget ning Saksamaal miljon liiget. Eesti ametiühingutesse kuulub liikmeid alates paarisajast mõne tuhandeni.