Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigihangete Amet: ostja kontrollimine muutub raskeks
'Riigihangete ametil pole andmebaasi, mille järgi kindlaks teha, kas tegemist on ostjaga riigihangete seaduse mõistes või mitte,' väidab Riigihangete ameti peadirektori asetäitja Andres Veel.
Veeli sõnutsi on uue riigihangete seaduse tekst piisavalt konkreetne selleks, et võimalik ostja saaks end ise määratleda, kuid kontrolliorganil kulub hulk aega selleks, et ostjate hulgast pilt luua. 'Järelikult tuleb rõhk panna ettevõtja südametunnistusele,' ütles Veel.
Segaduse põhjustas asjaolu, et uue riigihangete seaduse § 80, mis hakkas kehtima juba eelmisel nädalal, sätestab ostjana ka sihtasutuse. Seaduse kohaselt on ostjaks eraõiguslik juriidiline isik, mis ei ole äriühing ja mille kõik asutajad või liikmed on kas koos või eraldi riik, kohalik omavalitsus ja/või avalik-õiguslik juriidiline isik ning eraõiguslik juriidiline isik, mis ei ole äriühing ja mida rohkem kui 50 % ulatuses finantseerib või mille nõukogu või juhatuse liikmetest rohkem kui pooled määravad kas koos või eraldi riik, kohalik omavalitsus ja/või avalik-õiguslik juriidiline isik.