Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Täiskäik tundmatusse
Mööblitööstuses paistavad ees olema põnevad ajad. Tehes kibekiirelt oma igapäevaseid toiminguid, on unustatud uurida, milliseid muutusi ja lisakulutusi võib tuua võimalik Euroopa Liiduga ühinemine. Paljudele väiksematele tootjatele võib see saatuslikuks kujuneda. Alates 2003 a. kehtib ka Eestis masinadirektiiv. Mööblitootjate ja puidutöötlejate masinapargid peavad vastama euronõuetele või muidu ähvardab neid sulgemine.
Täna ei oska mitte keegi oletada, kui suur osa meie mööblitootjate seadmetest võiks vastata Euroopas kehtestatud normidele. Probleemiks pole mitte vaid vananenud masinapark. Ka enamik meie firmade ostetavaid uusi tootmisseadmeid ei vasta euroliidu nõuetele, kuna on valmistatud teistele turgudele. Eestis sellele tähelepanu ei pöörata ? madalat soetushinda peetakse tähtsamaks.
Eesti Puutööliidu juhi Mart Rahamägi sõnul saab tegelikust olukorrast esimese hägusa pildi alles märtsis. Siis korraldatakse suur ohutuskampaania ja käiakse läbi enamus sektori ettevõtteid ning kaardistatakse tööohutuse olukord.
Seniks jätkub aga mööbli tootmine ja raha teenimine täiel aurul.