• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametiühingute keskliit koostas töötute kindlustuse põhimõtted

    Eilsel ametiühingute keskliidu juhatuse koosolekul vaadati läbi töötuskindlustuse põhimõtted, mis pärast keskliidu nõukogu kinnitust tahetakse lülitada valmivasse töötuskindlustuse seaduse eelnõusse.

    Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) sotsiaalsekretäri Harri Taliga sõnul praegu valmivas seaduseelnõus kõiki ametiühingutes arutlusel olnud töötuskindlustuse põhimõtteid ei ole. Homme kavatseb ametiühingute keskliit arutada neid küsimusi sotsiaalministeeriumis. Kahe nädala pärast kokku tulev EAKL nõukogu peab otsustama nimetatud põhimõtete kinnitamise.
    EAKLi juhatus kiitis heaks töötuskindlustuse põhimõtetena, et hüvitise suurus peab arvestama vähemalt Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeksi miinimumnõudeid, mille järgi ei tohi kindlustushüvitis olla väiksem kui 45% palgast ja seda tuleb maksta igakuiselt poole aasta jooksul. Praegust töötu abiraha hakataks põhimõtete kohaselt maksma 90 päeva jooksul pärast kindlustushüvitise saamist ja riiklik abiraha peaks olema pool minimaalpalgast.
    Osalist kindlustusraha peab EAKLi põhimõtete kohaselt saama ka nn sundpuhkusel viibija, kindlustusmakseid tuleb teha õigeaegselt ka tööandja pankroti raugemise korral ning riik peaks pankrotipuhkudeks rahastama tagatisfondi. Kollektiivse koondamise korral tuleb väljamakse teha töölepingu lõpetamise päeval.
    Töötuskindlustuse fondi peavad EAKL arvates rahastama tööandjad, töötajad ja riik (kelle proportsioone ei ole sätestatud). Taliga arvates riigi töötu abirahaks kulutatav summa oluliselt ei kasva ning eelnimetatud põhimõtted on mõeldud abirahasüsteemi korrastamiseks vastavalt rahvusvahelistele normidele. ?Näiteks väheneks uue süsteemiga praeguse eluaseme- ja toimetulekutoetuse taotlemine lisaks töötu abirahale,? ütles Taliga.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.