Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bushi võit muudaks USA majanduspoliitikat

    Alustan sellest, et lükkan ümber kaks väidet, mida ajakirjandus on USA presidendikandidaatide kohta kirjutanud: esiteks, et kõik paneb paika majanduskasv, ja et George W. Bush ja Al Gore ajavad täiesti sarnast poliitikat.
    Poliitilised analüütikud väidavad, et teoreetiliselt oleks pidanud Gore?i võit olema mäekõrgune. Nagu Clinton 1996. aastal, on suur majanduskasv alati pooldanud ametisoleva presidendi parteid. Kõik muu ? skandaalid, marihuaanaga vahelejäämine ja grammatikavead ? köitsid küll ajakirjanikke, kuid jäid valijate jaoks teisejärguliseks.
    Ainukesed USA presidendid, kes on alates II maailmasõja lõpust pidanud leppima ühe valitsemisajaga, on olnud Jimmy Carter ja George Bush seenior. Põhjus oli mõlemal korral majanduse kehv seis. Isa Bush oleks kindlasti Clintonit võitnud, kui USA majandus oleks kriisist väljunud kuus kuud varem.
    Gore?i võidus ei oleks tohtinud olla kahtlust, sest USA viimase kaheksa aasta majanduskasv on purustanud kõik rekordid. Tegelikult tundub, et paljude valijate jaoks ei ole valitsuse roll uue majanduse saavutustes olnud üldse märkimisväärne. Kui nii, siis võib olla, et uus majandus on hakanud valimistulemusi mõjutama ka uut moodi. Kui Gore kaotab, läheb ta ajalukku kui üks kaasaegse ajastu kõige ebaõnnestunumaid poliitikuid. Siin ei ole midagi tegemist Clintoniga, sest küsitluste andmetel oleks Clinton ise Bushi raskuseta võitnud. Asepresidendil, kes saab toetuda praegusele majanduskasvule ja kes kaotab valimised, ei ole kohta aktiivses poliitikas. Kui Gore võidab, peab ta nägema tohutult vaeva, et pikendada oma ametisolekuaega nelja aasta pärast.
    Kui asi on nii lihtne, siis miks kulutavad vabariiklased ja demokraadid oma valimiskampaaniates miljoneid dollareid? Kui Coca-Cola ja Pepsi lõpetaksid korraga reklaamimise, ei muutuks nende omavahelises turuosas midagi. Asi on selles, et konservatiivsed vabariiklased ja vasakpoolsed demokraadid valivad ikka ühtemoodi. Võitlus käib nende pärast, kellel ei ole kindlat poliitilist eelistust. Viimaseid mõjutavad olulisel määral kandidaatide poliitilised eelistused.
    Bushi ja Gore?i majanduspoliitika vahelised erinevused on sama suured nagu Prantsusmaa või Itaalia vasak- ja parempoolsetel. See on küsimus visioonist, mitte sellest, kas suurendada riiklikke kulutusi või vähendada makse. Bushi ettepanek on suurendada maksukärbete kaudu elanikkonna ostujõudu ja suurendada erasektori osa avalike teenuste osutamisel. Gore tahab säilitada riigi rolli nende küsimuste reguleerimisel.
    Hariduse vallas tahab Bush jagada peredele spetsiaalseid soodustalonge, millega inimesed saaksid haridust kas riiklikust või erakoolist ?osta?. Eesmärgiks on tõsta haridusasutuste vahelist konkurentsi ja hariduse kvaliteeti. Demokraadid on talongisüsteemi juurutamise vastu ja tahavad parandada hariduse taset riiklike investeeringute abil.
    Bush pooldab kombineeritud pensionisüsteemi, mille osaks oleks ka erapension. Eesmärgiks on anda maksumaksjatele suurem vabadus enda pensioniraha investeerimiseks, kõrvaldades tõkkeid raha paigutamisel aktsiatesse ja võlakirjadesse. Gore eelistab säilitada praegust pensioniskeemi ja rahastada eelarve ülejäägiga uut pensionisüsteemi, mis käivitatakse käesoleva sajandi teisel kümnendil kui nn beebibuumerite põlvkond jõuab pensioniikka. Gore tahab pensionisüsteemiga võtta rikastelt ja anda vaestele, samas kui Bush tahab anda inimestele võimaluse suurendada oma pensioni erasektori abil.
    Erinevused valitsevad ka tervishoiupoliitikas, kus Bush tahab anda maksumaksjatele soodustusi, et nood saaksid osta eraõiguslikku tervisekindlustust, ja Gore eelistab riiklikult administreeritud süsteemi. 7. novembril toimunud valimistel seisid ameeriklaste ees kardinaalselt erinevad valikud hariduse, pensionide ja tervishoiu osas.
    Ainuke valdkond, kus kaks presidendikandidaati on oma seisukohtadelt suhteliselt sarnased, on välispoliitika. See on muu maailma jaoks hea uudis, sest lubab praeguse välispoliitika jätkumist ja kahe partei koostööd. Väikesed erinevused on siiski ka siin olemas: idee saata USA vägesid kriisikolletesse meeldib Gore?ile hoopis rohkem kui Bushile.
  • Hetkel kuum
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.