• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti kasutab oma loodusvarasid halvasti

    Riigi majanduslik arengutase ja sõltumatus olenevad sellest, kuidas ta kasutab ära looduskeskkonna poolt pakutavad võimalused ja eelised. Meil räägitakse vajadusest leida Eesti Nokia, kuid seda saab leida eelkõige kohalikust väärttoormest valmistatavate toodete hulgast. Meie Nokiat ei ole võimalik välja selgitada ühekordse kampaania käigus, vaid selleks vajame teaduslikel alustel tehtavat süstemaatilist tööd tootmistaseme viimiseks maailmatasemele. Kõige kiirem ja kindlam tee on kohalike ressursside teaduslikult põhjendatud kasutamine.
    Looduskeskkonna väärtuslikumaks osaks majanduse arendamisel on riigi loodusvarad, millest omakorda on olulisemateks maavarad. Väärtustada tuleb ka aastatuhandete pikkuse põlluharimisega loodud huumusekiht, mis on võimalik keskkonna läbimõeldud kasutamisega.
    Meie tähtsaimaks maavaraks on põlevkivi, mille väärtus on seoses naftahindade järsu tõusuga kasvanud. Põlevkivi energeetilise toormena on meile strateegiline maavara, rääkimata põlevkivist kui keemiatööstuse toorainest.
    Veelgi vähem hinnatakse Eestis looduslikke ehitusmaterjale, mis arenenud riikides arvatakse samuti strateegiliste maavarade hulka. Looduslike ehitusmaterjalide kasutamisvõimalused on praktiliselt piiramatud, mida siiani pole piisavalt ära kasutatud. Kuigi neist saab valmistada maailmaturul nõutavat konkurentsivõimelist kõrge töötlusastmega toodangut, realiseeritakse need eelkõige loodusliku toorainena või paremal juhul odavate pooltoodetena. Ehitusmaterjalide sisseveo forsseerimise tõttu on raskustes kohalik ehitusmaterjalitööstus, mille tehniline mahajäämus naaberriikidest ei taha kuidagi vähene. Riigi jaoks, kelle territooriumil leidub majanduse arengu tagamiseks rohkesti loodusvarasid, on nende tarbimine sellisel kujul läbi mõtlemata ja perspektiivitundetu. Seda ei saa küll öelda välisfirmade kohta, kes on oma valdusse saanud meie kvaliteetsemad tehnoloogilise lubjakivi maardlad, Kunda tsemenditooraine ja Kurevere kõrge magneesiumisisaldusega kuumuskindla dolomiidi leiukohad. Rääkimata põlevkivivarudest, mis juba aastaid on välisfirmade huviorbiidis.
    Tuleb käivitada kõigi kohalike loodusressursside kasutamisvõimaluste teoreetilis-metoodiliste ja rakenduslike uuringute kompleksprogramm. Sellega tuleks alustada 2001. aastast. Kui programm käivitub, siis on Eesti majanduse jaoks võimalik uurida maailmamajanduses toimuvaid muutusi ja neid oma arenguprognoosides arvesse võtta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Leedu keelas Linnamäel sealse Forum Cinemase ostu
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Apollo kinokontserni omanikul Margus Linnamäel ei lähe suurkonkurendi Forum Cinemase ostuga just kuigi hästi: Eestis tekkinud probleemide järel teatas ka Leedu, et selline koondumine ei lähe läbi.
Raadiohommikus: olümpiavõitja, muusik, valimised ja linnaruum
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.
Reedeses hommikuprogrammis vestleme Setomaa aasta ettevõtjaks pärjatud Jalmar Vabarnaga. Saame teada, mille eest ta sellise tiitli pälvis ning kuhu Vabarna investeerib.