Järgmisel aastal tabab Eestit ADSL-püsiühenduse plahvatus

Eestis on huvi internetipüsiühenduse ADSLi vastu ülisuur. Praegu soovib Eestis ADSL-ühenduse omanikuks saada ligi tuhat inimest kuus ning arvata võib, et järgmisel aastal muutub tempo veelgi kiiremaks.

Kui veel aasta tagasi ei uskunud keegi ADSLi (Asymmetric Digital Subscriber Line ? asümmeetrilise edastuskiirusega digitaalne abonentliin) kiiresse võidukäiku, siis täna lisandub teenuse kasutajaid üle maailma nii jõudsasti, et seadmete tarnijail on raskusi klientide juurdekasvuga sammu pidada. Enamiku operaatorite kasvuennustusi on tegelik elu ja tarbijate nõudlus mitmekordselt ületanud. Millest siis selline huvi ADSL-ühenduse vastu?

Asümmeetriline ühendus tähendab põhimõtteliselt seda, et info laadimine arvutisse on tunduvalt kiirem kui selle saatmine. Seda sellepärast, et enamik meist kasutab arvutit peamiselt info otsimiseks ning failide salvestamiseks, mitte niivõrd nende saatmiseks.

ADSL võimaldab samaaegselt telefoni tavateenustega kasutada ajaliselt piiramatut interneti püsiühendust kiirusega kuni 8 Mbit/s. Näitena võib tuua, et kui 10Mb faili allalaadimine tavalise modemiga võtab aega 45 minutit, siis ADSL-ühenduse puhul toimub see kümne sekundiga. Ajavahe on 270kordne. Tegelikkuses nõuaks 8 Mbit/s kiiruse saavutamine väga kvaliteetset ning suhteliselt lühikest telefoniliini ja selle maksumus oleks väga kõrge. Seepärast on operaatorid kujundanud lähtuvalt sihtrühmast ja nende vajadustest erinevaid kliendipakette.

Eestis pakuvad ADSL-ühendust nii kodukasutajale kui ka suurkliendile Uninet ja Eesti Telefon. Kodusele arvutikasutajale soovitaks ADSL-ühendust juhul, kui andmesidekõnede arve kuus jõuab 500 krooni lähedale. Peaaegu sama hinnaga saab ADSL-püsiühenduse, kuid seal ei pea enam kõneminuteid lugema.

Telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia ühinemisel tekkivad uued teenused toovad paraku endaga kaasa ka töökindluse ja kvaliteediga seotud probleeme. Kui seni oli telekommunikatsioonifirmadel võimalus enne uue tehnoloogia kasutusele võttu seda aastaid testida ning erinevaid konfiguratsioone katsetada, siis tänapäeva kiire areng tähendab seda, et firmad ja nende teenused arenevad koos kliendiga.

Nii käivad ka ADSLiga kaasas mõned probleemid, millele operaatorid ja tehnika tarnijad püüavad koostöös kiiresti lahendusi leida. Kuna Eesti oli Euroopas üks esimesi riike, kus ADSL teenus turule toodi, siis on ka siit saadud väärtuslikku informatsiooni, mida arvestatakse edaspidi tootearenduses.

Mida toob ADSL-ühenduse osas lähitulevik? Ameerika Ühendriikides, kus ADSLi areng on umbes aasta-poolteist Euroopast ees, on tänaseks juba 1,6 miljonit selle teenuse kasutajat. Suurt populaarsust on seal võitmas traadita andmeside. Kui teil on töö juures või kodus ADSL-ühendus ning vastav modem, siis piisab vaid kaardi sisestamisest sülearvutisse ning te võite surfata internetis olles samal ajal suvalises toas või minna tööl oma kolleegi kabinetti nõupidamist jätkama, kaasas pideva interneti- või intranetiligipääsuga arvuti.

Lisaks ADSLile on juba olemas ka palju n-ö edasiarendatud variante. Nendest kõige kiirem on VDSL (very high bit-rate DSL), mis teoreetiliselt võimaldab ühendust kuni 52 Mbit/s. Seda esialgu siiski vaid kuni 300meetrise kliendiühenduse puhul.

Autor: Margus Hunt