Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljardi krooni eest nõudeid Eesti riigi vastu

    Homme Lääne-Viru maakohtus langetatav otsus riigile kuuluva ASi Kunda Tehased võla suhtes VEBile võib vallandada nõuete laviini Eesti riigi vastu. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja Eesti Panga nõukogu liige Kalle Jürgenson ütles eile, et halvimal juhul ulatub kõikide nõuete summa miljardi kroonini.
    ?Kui Eesti kohtud toimivad korrektselt Eesti seadusi ja rahvusvahelisi tavasid järgides, siis tundub, et peame maksma,? ütles Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg. ?Väljamakse pole tänavu siiski aktuaalne, sest edasikaebamise võimalusi arvestades võib kohus kesta veel paar aastat.?
    Sõrg hoiatas teisipäeval Riigikogu, et VEBiga seotud nõuded võivad tähendada Eesti riigile olulisi kohustusi ebavõrdsetel rahvusvahelistel alustel. ?Välislaenud koos kõrgete intressidega tuleb tagantjärgi maksta ja mida pikem periood on nad maksmata, seda suurem summa tuleb Eestil välja maksta,? ütles Sõrg.
    Kui võlgade sissenõudja esitab originaaldokumendid, siis Eesti riigil pole võimalik kohtu otsust edasi kaevata ja seda näiteks VEBile endale tagasi suunata, täpsustas Sõrg.
    Eesti Panga nõukogul pole VEBiga seotud probleemidest täielikku ülevaadet.
    Nõukogu on Jürgensoni sõnul kuulnud panga presidendilt Vahur Kraftilt seni vaid rahustavaid kinnitusi, et kõik VEBiga seonduv on Eesti Panga poolest korras, kuid pole saanud ammendavat selgitust olukorra kohta.
    Nõukogude Liidu lagunemise eel laenas 16 Eesti ettevõtet VEBist kommertsprojektideks valuutat. Eesti taasiseseisvumise perioodil lõpetasid ettevõtted võlgade tagasimaksmise. Laenude kogusumma oli eelmise aasta seisuga kasvanud koos intressidega ligi 770 miljoni.
    Näiteks ASi Kunda Tehased laenas VEBist sisseseade ostmiseks ligi 28 miljoni kroonise summa. Erastamisagentuur ja ASi Kunda Tehased likvideerimiskomisjon on seni kasutanud kohtus venitamistaktikat, ütles Cleider Projectsi juht Dmitri Nikolajev. ?Loodan, et rahvusvaheliste kohustuste mõistmine jõuab lõpuks siiski Eesti ametnikeni,? rääkis Nikolajev. ?Venitamine ei vii sihile vaid kahjustab Eesti mainet ka lääne investorite silmis.? Erastamisagentuuri endine peadirektor Väino Sarnet on öelnud, et agentuuril on raha VEBi võla tasumiseks juba tallele pandud.
    Lisaks VEBi võlanõudele võib Eesti riigi vastu pöörduda ka ligi 150 ettevõtja nõue 360 miljoni krooni suhtes, mis asub VEBis külmutatud Põhja-Eesti Aksiapanga korrespondentkontol.
    Tallinna Linnakohus tunnistas septembrikuus VEBis külmutatud vahendite õigusjärglaseks Eesti Ühispanga. Kohus mõistes Ühispangalt välja 56,6 miljonit krooni A.O. Imbi kasuks, kelle raha on külmutatud arvel kinni.
    Kui kõrgema astme kohus kinnitab Ühispanga poolt edasi kaevatud linnakohtu otsuse, võivad kõik ülejäänud nõuded pöörduda Ühispanga vastu.
    Kohtukaotuse korral pole aga välistatud, et Ühispank esitab nõude Eesti Pangale, sest Ühispanga juhid kinnitavad, et neil ei ole VEBis külmutatud rahaga midagi tegemist.
    Samas on külmutatud arvel olevat raha saanud suunata hoopis Eesti Pank, kelle palvel kanti mullu VEBist Ukreksimbanka suur summa raha.
    ?Eesti seaduste järgi on kontode omanik Eesti Panga juures tegutsev Riiklik VEB Fond, mida Vene pool ei tunnusta,? ütles Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell.
    ?Külmutatud arvetelt saab raha liigutada vaid Vene pool,? lisas ta.
    Veel mõni aeg tagasi kinnitas Eesti Pank, et VEB Fondile ei kuulu ühtegi korrespondentkontot, sest tegemist on vaid nõuete registriga.
    Riigikogu asutas VEB Fondi 1993. aastal Eesti Panga juurde, et leida lahendusi raha kätte saamiseks külmutatud kontodelt.
    VEB Fondi koondati nõudeid 64 miljoni dollari väärtuses ning kohustati fondi rahade kättesaamisel külmutatud arvetelt seda kreeditoride vahel proportsionaalselt jagama. Tänaseks on nii nõuete maht kui ka külmutatud rahasumma vähenenud rohkem kui 44 miljoni dollari võrra. VEB Fondi esindajate kinnitusel pole fond VEBist raha tagasi saanud, seega ei ole saadud seda ka proportsionaalselt osanike vahel jagada. Eile ei õnnestunud rahandusminister Siim Kallaselt saada vastust, kas ja millistest vahenditest Eesti riik kavatseb teda ähvardavat nõuet täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Euroopa tehnoloogiafirmade turuväärtusest on minema pühitud ligi 400 miljardit eurot
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Läti võttis Vene sõltumatult kanalilt Dožd litsentsi ära
Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu tühistas praegu Lätis tegutseva Venemaa sõltumatu telekanali TV Rain ehk Dožd ringhäälinguloa, vahendas Läti ringhääling.
Läti riiklik elektroonilise massimeedia nõukogu tühistas praegu Lätis tegutseva Venemaa sõltumatu telekanali TV Rain ehk Dožd ringhäälinguloa, vahendas Läti ringhääling.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.