• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miljardi krooni eest nõudeid Eesti riigi vastu

    Homme Lääne-Viru maakohtus langetatav otsus riigile kuuluva ASi Kunda Tehased võla suhtes VEBile võib vallandada nõuete laviini Eesti riigi vastu. Riigikogu rahanduskomisjoni esimees ja Eesti Panga nõukogu liige Kalle Jürgenson ütles eile, et halvimal juhul ulatub kõikide nõuete summa miljardi kroonini.
    ?Kui Eesti kohtud toimivad korrektselt Eesti seadusi ja rahvusvahelisi tavasid järgides, siis tundub, et peame maksma,? ütles Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg. ?Väljamakse pole tänavu siiski aktuaalne, sest edasikaebamise võimalusi arvestades võib kohus kesta veel paar aastat.?
    Sõrg hoiatas teisipäeval Riigikogu, et VEBiga seotud nõuded võivad tähendada Eesti riigile olulisi kohustusi ebavõrdsetel rahvusvahelistel alustel. ?Välislaenud koos kõrgete intressidega tuleb tagantjärgi maksta ja mida pikem periood on nad maksmata, seda suurem summa tuleb Eestil välja maksta,? ütles Sõrg.
    Kui võlgade sissenõudja esitab originaaldokumendid, siis Eesti riigil pole võimalik kohtu otsust edasi kaevata ja seda näiteks VEBile endale tagasi suunata, täpsustas Sõrg.
    Eesti Panga nõukogul pole VEBiga seotud probleemidest täielikku ülevaadet.
    Nõukogu on Jürgensoni sõnul kuulnud panga presidendilt Vahur Kraftilt seni vaid rahustavaid kinnitusi, et kõik VEBiga seonduv on Eesti Panga poolest korras, kuid pole saanud ammendavat selgitust olukorra kohta.
    Nõukogude Liidu lagunemise eel laenas 16 Eesti ettevõtet VEBist kommertsprojektideks valuutat. Eesti taasiseseisvumise perioodil lõpetasid ettevõtted võlgade tagasimaksmise. Laenude kogusumma oli eelmise aasta seisuga kasvanud koos intressidega ligi 770 miljoni.
    Näiteks ASi Kunda Tehased laenas VEBist sisseseade ostmiseks ligi 28 miljoni kroonise summa. Erastamisagentuur ja ASi Kunda Tehased likvideerimiskomisjon on seni kasutanud kohtus venitamistaktikat, ütles Cleider Projectsi juht Dmitri Nikolajev. ?Loodan, et rahvusvaheliste kohustuste mõistmine jõuab lõpuks siiski Eesti ametnikeni,? rääkis Nikolajev. ?Venitamine ei vii sihile vaid kahjustab Eesti mainet ka lääne investorite silmis.? Erastamisagentuuri endine peadirektor Väino Sarnet on öelnud, et agentuuril on raha VEBi võla tasumiseks juba tallele pandud.
    Lisaks VEBi võlanõudele võib Eesti riigi vastu pöörduda ka ligi 150 ettevõtja nõue 360 miljoni krooni suhtes, mis asub VEBis külmutatud Põhja-Eesti Aksiapanga korrespondentkontol.
    Tallinna Linnakohus tunnistas septembrikuus VEBis külmutatud vahendite õigusjärglaseks Eesti Ühispanga. Kohus mõistes Ühispangalt välja 56,6 miljonit krooni A.O. Imbi kasuks, kelle raha on külmutatud arvel kinni.
    Kui kõrgema astme kohus kinnitab Ühispanga poolt edasi kaevatud linnakohtu otsuse, võivad kõik ülejäänud nõuded pöörduda Ühispanga vastu.
    Kohtukaotuse korral pole aga välistatud, et Ühispank esitab nõude Eesti Pangale, sest Ühispanga juhid kinnitavad, et neil ei ole VEBis külmutatud rahaga midagi tegemist.
    Samas on külmutatud arvel olevat raha saanud suunata hoopis Eesti Pank, kelle palvel kanti mullu VEBist Ukreksimbanka suur summa raha.
    ?Eesti seaduste järgi on kontode omanik Eesti Panga juures tegutsev Riiklik VEB Fond, mida Vene pool ei tunnusta,? ütles Eesti Panga pressiesindaja Kaja Kell.
    ?Külmutatud arvetelt saab raha liigutada vaid Vene pool,? lisas ta.
    Veel mõni aeg tagasi kinnitas Eesti Pank, et VEB Fondile ei kuulu ühtegi korrespondentkontot, sest tegemist on vaid nõuete registriga.
    Riigikogu asutas VEB Fondi 1993. aastal Eesti Panga juurde, et leida lahendusi raha kätte saamiseks külmutatud kontodelt.
    VEB Fondi koondati nõudeid 64 miljoni dollari väärtuses ning kohustati fondi rahade kättesaamisel külmutatud arvetelt seda kreeditoride vahel proportsionaalselt jagama. Tänaseks on nii nõuete maht kui ka külmutatud rahasumma vähenenud rohkem kui 44 miljoni dollari võrra. VEB Fondi esindajate kinnitusel pole fond VEBist raha tagasi saanud, seega ei ole saadud seda ka proportsionaalselt osanike vahel jagada. Eile ei õnnestunud rahandusminister Siim Kallaselt saada vastust, kas ja millistest vahenditest Eesti riik kavatseb teda ähvardavat nõuet täita.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
S&P 500 aktsiaindeks tõusis uude ajaloolisse tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tõusis täna ettevõtete head majandustulemuste tõukel 0,3%, jõudes uude ajaloolisse tippu: 4549,78 punkti.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Selgusid aasta töösturi nominendid
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.
Neljandat korda toimuvale aasta töösturi konkursile esitati tänavu kokku kaheksa kandidaati, kellest finaali pääsesid Siiri Lahe, Taavi Madiberk ja Hannes Lilp.