Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlgu jäämise põhjused on erinevad
Võlgnikke on erinevaid. Ei saa väita, et kõik võlad on tekitatud pahatahtlikkusest. Alati on võimalus, et võlg, mille likvideerimist peetakse esmatähtsaks, on tekkinud erinevate kokkusattumuste tagajärjel. Kui võlg on tekitatud pahatahtlikkusest, peab siiski alati arvestama teise võimalusega. Võlgnik on inimene nagu iga teine. Vaevalt leidub kedagi, kes poleks elus kordagi võlgu olnud. Äritegemise puhul on krediitostude vms tegemine tihtipeale ainuvõimalik moodus. Võla tagasinõudmiseks on mitmeid viise, mõnda peetakse tõhusamaks, kuid mitte nii ausaks; mõnda aga jälle nii korrektseks kui ka töökindlaks.
Online Credit Information (OCI) andmebaasidesse sattumine ei ole mitte kunagi juhuslik ega kontrollimatu. Et andmete korrektsust tagada, peavad võlausaldajad läbima mitu etappi. Kõigepealt enda registreerimine, mis ei toimu ainult virtuaalsel teel. Soovist andmebaasiga liituda saab teada anda veebis, kuid lepingule peab alla kirjutama firma volitatud esindaja täiesti reaalselt. OCI kontrollib andmete õigsust. Kui soovitakse võlgnikku registreerida, kontrollib OCI nõude tõelevastavust ega avalikusta oletatava võlgniku andmeid kohe andmebaasis. Võlgu jäänud ettevõttele või eraisikule saadetakse kiri, kus antakse teada, et tema vastu on esitatud võlanõue. Kui leitakse, et see pole nii, on võimalus nõude esitanu käest aru pärida või selle põhjendatuse korral oma võlg tasuda. Alles kümne päeva pärast avalikustame andmed OCI võlglaste nimekirjas.
Pean väga oluliseks seda, et OCI andmebaasis olevate inimeste ja firmade andmed ei ole kättesaadavad kõigile. Võlgnike andmetega saavad tutvuda ainult OCI teenusega liitunud firmad. Liitumislepingus on üksikasjalikult paika pandud nii kliendi kui OCI õigused ja kohustused. Leping tagab andmete turvalisuse ning selle, et nendega ei käida ümber pahatahtlikult.
Hoolimata võlgu jäämisest, soovivad firmad ja asutused tihti võlgnikuga ka tulevikus koostööd jätkata. Parasjagu võlgu oleva kliendi lisamine kõigile avatud andmebaasi võib kaasa tuua temast ilma jäämise. Kui firma otsustabki minna sellist riskantset teed pidi, peab ta arvestama võimalusega, et võlg on tekkinud mõne tühise vea, hooletuse või ajutise raskuse tõttu, kuid klient on kaotatud igaveseks.
On ka võimalik, et võlausaldaja selline käitumine võib kasu saamise asemel viia hoopis selleni, et seni ausate kavatsustega klient ei maksagi oma võlga ära. Kuna OCI andmebaasi kasutavad oma igapäevases tegevuses just äriühingud ja ametiasutused, kelle krediidi võimaldamisest võivad sõltuda võlglase olmeolud või normaalne äritegevus, pöördub võlglane kiiresti võla maksmiseks võlausaldaja poole.
Ei ole mõeldav, et võlglaste andmebaasi lisamine käiks lihtsalt ja põhjalikku kontrolli läbimata. Samuti pole mõeldav, et võlgu oleva isiku andmed oleksid nähtavad ja kopeeritavad kõigile.
Võlgniku andmeid ja privaatsust peab respekteerima samuti nagu võlaandjagi omi.