Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aastatepikkune töö viis telefonituru üle otsustama

    ?Ära ainult hakka küsima, mitmendat aastat olen siin tööl ? olen siin väga kaua olnud, nii kaua ei elatagi,? naeratab elegantne daam, kelle alluvuses on 1200 Eesti Telefoni töötajat. ?Kohe pärast instituudi lõpetamist tulin siia kaugejaama ? olen olnud montöör, insener, vaneminsener, nii et kõik etapid on läbitud.?
    Oma praegust otsest ülemust, ASi Eesti Telefon juhatuse esimeest Valdo Kalmu tunneb Eesti Telefoni juhatuse liige ja Eesti Telefoni Televõrkude direktor Irina Morozova veel sellest ajast, kui Eesti suurima telekommunikatsioonifirma tulevane juht sõjaväes aega teenis.
    Morozova on ainuke naistippjuht Eesti telekommunikatsiooni valdkonnas. ?Side ei ole tegelikult ainult meeste pärusmaa, sidevaldkonnas töötab päris palju naisi,? räägib ta. ?Mul on vedanud. Inimesed, kellega olen koos töötanud, on andnud mulle võimaluse ennast teostada. Ei saa öelda, et ma olen ambitsioonikas, mulle lihtsalt meeldis minu töö väga. Siin on huvitav töötada ja palju on veel teha.?
    Venekeelse elanikkonna esindajaid ei näe Eesti suurimates ettevõtetes juhtivatel positsioonidel ka sugugi tihti. Omavahel vestleme Irinaga põhiliselt vene keeles, terminid ?sidumislepingud?, ?sideministeerium?, ?kaugejaam? ning muu sideteemaline sõnavara on eestikeelne. ?Kodus räägime vene keeles, tööl räägin ja mõtlen eesti keeles,? seletab Morozova.
    Praegu, peatselt enne Eesti Telefoni monopoolsete eriõiguste lõppu ja telekommunikatsioonituru avanemist on just Irina Morozova juhitav üksus sündmuste keskpunktis ? Eesti Telefoni kõrval telefoniteenust pakkuda soovivate firmadega, eeskätt internetifirmadega Uninet Andmeside ja Levicom Broadband ehk Tele2, tuli mitte just kõige lihtsamaid läbirääkimisi pidada ja firmade võrke omavahel siduda.
    ?Mina pean Irinat üheks ?sillaloojaks? meie ja Eesti Telefoni suhetes, mis teatavasti on ajalooliselt olnud üpris terav. Tal on tugev empaatiavõime, mis võimaldab tal inimesi mõista ja seetõttu ka edukalt juhtida. Seda tõestab kasvõi tema ametikoht nii mehelikus valdkonnas,? ütleb Tele2 strateegia planeerimise direktor Peep Põldsamm.
    ?Tegemist on väga kogenud ja hea spetsialistiga, kes on ka ärilises suhtlemises väga korrektne. See tähendab, et täidab antud lubadusi ja ei aja udu,? lisab Tele2 juhatuse esimees Ivar Lukk.
    Kõige raskemaks oma töös ei pea Irina Morozova läbirääkimisi konkurentidega, uute tehnoloogiate tundmaõppimist ega seda, et tema tööpäev lõpeb tihtipeale alles kell 9?10 õhtul, vaid vajadust koondada oma alluvaid just uute tehnoloogiate arengu tõttu ? ainuüksi sel aastal kaob umbes 500 töökohta.
    ?Kõige raskem ongi see, et tuleb inimestega, kes on ettevõtet arendanud, hüvasti jätta. Üritan teha seda inimlikult,? räägib Morozova.
    ?Oleme oma elu muutnud, nüüd tuleb õppida selles elama,? nendib tunnustatud tippjuht naeratades.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.