Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haridusnõudlus ja kõrgkoolide rahastamine

    Eesti üldsus on viimasel ajal palju tähelepanu pööranud kõrgkooli temaatikale. On ka põhjust olnud, sest haridusministri juhitav kõrgkoolide rahastamise ja võrgu korrastamise komisjon avaldas 12. oktoobril oma seisukohad, mille valitsuspõhimõtteliselt heaks kiitis. Olen haridusuuringuid teinud 1977. a alates, seega mõned mõtted.
    Seaduste tasandil on mõisted akadeemiline õpe, bakalaureuseõpe, kõrgema astme haridus, diplomiõpe, rakenduskõrgharidus, kutsekõrgharidus jne. Terminitega läks väga segaseks 1998. a, kui kutseõppeasutuste seadusega kehtestati kutsekõrghariduse mõiste ? kutsekõrgharidus on kutsekõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus, mille õppekavaga määratud õppeaja nominaalkestus on kolm aastat.
    Rakenduskõrgkoolis ja ülikoolis toimuva diplomiõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat ja lõpetanu omandab rakenduskõrghariduse. Haridusseaduse kohaselt on rakenduskõrgharidus professionaalsete oskuste ja vilumustega (erialase kvalifikatsiooniga) lõppev kõrgharidus.
    Niisiis rakenduskõrgharidus ja kutsekõrgharidus ei ole kattuvad mõisted. Lugedes komisjoni seisukohti, jääb mulje, et termin kutsekõrgharidus on saanud uue sisu, mis ei vasta kehtivale seadusele ja nii hägustatakse kõrgkoolidega seonduvat veel.
    Komisjoni ettepanekuna on fikseeritud, et jaotus 50% akadeemilisse ja 50% kutsekõrgharidusse on optimaalne (praegu on 70:30 ülikooliõppe kasuks). Arusaamatu, kas protsendid arvutatakse vastuvõetavate või üliõpilaste arvu alusel.
    Riikliku statistika viimatiavaldatud andmete järgi on olukord Eestis järgmine: üliõpilasi 44 876 (ilma magistri- ja doktoriõppeta), neist 3165 ehk 7,0% on kutsekõrghariduslikus õppes, 16 465 ehk 36,7% diplomiõppes ja 25 246 ehk 56,3% bakalaureuseõppes. 13 064 vastuvõetust astus 1830 ehk 14,0% kutsekõrghariduslikku õppesse, 5069 ehk 38,8% diplomiõppesse ja 6165 ehk 47,2% bakalaureuseõppesse. Nii et praegust olukorda iseloomustavad riikliku statistika andmed ja komisjoni töös kasutatud info ei ole omavahel vastavuses.
    Tänane probleem on selles, et viia kõrgkoolide ja kvalifitseeritud töölisi ettevalmistavate kutseõppeasutuste lõpetajate arvuline vahekord paremasse vastavusse tööturu nõudlustega. Paraku ei arvesta meie hariduspoliitika haridusuuringutel põhinevate järelduste ja ettepanekutega.
    Haridusministeeriumi ühe ametniku esinemist selgus, et haridusnõudlust ei ole võimalik määrata. Sama esineja väitis hiljem, et õpetajate vajadust on siiski võimalik määrata ja välisinvestorid oskavad isegi töötajate vajadust ja meie tööjõu taset oma projektide tarvis hinnata.
    Kuna ministeeriumi seisukoha järgi haridusnõudlust ei ole võimalik määrata, tekib paratamatult küsimus, mille alusel on formuleeritud kõrgkoolidele riiklik koolitustellimus. Ülikooliseaduse kohaselt esitab riikliku koolitustellimuse ülikoolile haridusministeerium, lähtudes prognoositavast kõrgharidusega spetsialistide vajadusest tööturul, ministeeriumide, omavalitsusüksuste liitude, registreeritud kutse- ja ametiliitude ning ülikoolide ettepanekutest, samuti riiklikuks koolitustellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.
    Niisiis haridusministeerium ei prognoosi seadusega ettenähtud kõrgharidusega spetsialistide vajadust tööturul. Kõrgkoolide rahastamise ja võrgu korrastamise komisjoni seisukohtadest nähtub, et ?ülikoolidest tellitakse magistreid ja doktoreid. Tellimus esitatakse võimalikult laiadele õppevaldkondadele. 1 magister võrdub tinglikult 1,5 bakalaureusega, st magistrite tellimusest 1,5 korda rohkem bakalaureuseõppe üliõpilasi võib õppida tasuta kohtadel /.../ edaspidi hakatakse arvestama finantseerimisel tulemuslikkust?. Seega ei ole riikliku koolitustellimuse alus spetsialistide vajadus tööturul, vaid magistriõppe tulemuslikkus.
    Riikliku statistika kohaselt on magistriõppe tulemuslikkus (vt tabel) suurim ravi ja tervishoiu ning kaubanduse ja ärinduse valdkonnas. Komisjoni seisukohtadest lähtudes tuleks sinna ka riikliku koolitustellimuse raames enim vahendeid eraldada. Ühiskonna võtmealad ? matemaatika ja arvutiteadused ning tehnika ja tehnoloogia, kus on vähe magistrikraade kaitstud, jääks väikese koolitustellimusega. Selline olukord ei vasta kõrgharidusega spetsialistide vajaduse prognoosile tööturul.
    Kavandatav finantseerimise süsteem on maskeeritud tasemeline finantseerimine, mis ei arvesta ühiskonna arenguprioriteete ja vajadusi. Finantseerimine peaks teenima ühiskonna huve nii, et võimalikult suur osa kõrgkooli lõpetanutest leiaks erialase töö.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Balti aktsiaturul tugev tõusupäev
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Janek Stalmeister: tarneahela finantseerimise digipööre sünnib Eesti fintech-firmas
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.
Oma varasemas tööelus neli aastat Tallinki juhtinud Janek Stalmeister tegutseb nüüd finantstehnoloogia ettevõttes SupplierPlus ning aitab luua lahendusi tarneahelate finantseerimise digipöördeks nii Eestis kui ka lähiriikides.

Olulisemad lood

Lahkus Tarmeko loonud Olev Nigul
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.
Esmaspäeval, 28. novembril, suri Tartu metsakombinaadi ja Tartu mööblikombinaadi, hilisema Tarmeko grupi pikaaegne juht Olev Nigul, teatas Tartu Postimees.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.