Poliitikud loobuvad firmade rahast

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku hinnangul on tegemist ideega, mille peavad isekeskis kõigepealt läbi arutama poliitikud. ?Idee ajalugu on seotud maailmapanga korruptsiooniuuringutega, kus on hästi selgelt näha, kuidas mõningad pisihuvid mõjutavad suuri otsuseid,? selgitas Vaarik.

Erakondade rahastamine riigieelarvest tooks Vaariku sõnul kaasa muudatusi ka valimiskampaanias ja selles, kuidas erakonnad enne valimisi käituvad. ?Meedia poolelt vaadates tulud vähenevad, samas jääb ära mõttetu võidujooks, kes kelle suurema kampaaniaga üle trumpab,? ütles Vaarik. ?Võib juhtuda, et arutelu sisuline pool tuleb rohkem esile.?

Keskfraktsiooni aseesimees Liina Tõnisson kiitis riigieelarvest saadava rahatoetuse ideed, sest see välistaks tema sõnul korruptiivse ja veel rohkem korporatiivse ühiskonna edasiarenemise. ?Eesti on praegu juba ühiskond, kus kehtib reegel, et kes maksab, see tellib ka muusika,? ütles Tõnisson.

Kui praegu saab Keskerakond riigilt toetust üle nelja miljoni krooni, siis uue mõeldava toetuse suurusjärku ei tahtnud Tõnisson ennustada. ?Summade ütlemiseks peab enne olema selge, kas suudame ühiskonnas kokku leppida, et me ei raiska mõttetult palju raha valimiskampaaniate tegemiseks,? lisas Tõnisson. ?Praegu pingutavad erakonnad rebestamiseni, lisaks on osadel parem juurdepääs meediakanalitele ja teised peavad samas iga väiksemagi asja eest maksma.?

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson arvab, et kõige lihtsam ongi kokku leppida põhimõttes, et erakonnad saavad raha eelarvest. Tema hinnangul tuleb teha ka mõningaid reservatsioone, sest keegi ei saa erakonnale keelata liikmemaksu ja annetuste või päranduste vastuvõtmist. ?Sponsorlus langeks muidugi kohe ära. Valimiste suhtes saaks kokku leppida sarnaselt Ameerika presidendivalimistega, kus on kindel summa ette nähtud ja rohkem kulutada ei tohi,? lisas Jürgenson.

Konkreetse summa või praeguse toetuse suurenemisjärgu suhtes arvas Jürgenson, et rahalises mõttes kannatavad kõige rohkem ikkagi meediakanalid, kelle jaoks on valimised kujunenud heaks teenimisallikaks.

Isamaaliitu toetanud Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Janek Parkman tunnistas, et ettevõtte jaoks sel olulist vahet ei ole, kas ta toetab mõnda poliitilist parteid või mitte. ?Ma ei usu, et sellega ettevõtetele mingisugust tagasilööki tekiks, kui nad erakondi toetada ei saa, ega me ei ole ju sel viisil mingisugusesse projekti investeerinud,? rääkis Parkman. ?Tegu on ikka lihtsalt poliitilise vaate toetamisega.?

Samas pole Parkmani sõnul seegi taunitav, kui erakonnad peaksid riigi leivale minnes natuke püksirihma pingutama. Ka see on igati tervitatav, kui nad arvavad, et poliitikud ettevõtete toetustest ilma jäädes sõltumatumad on, arutles Parkman.

ASi Norma peadirektor Peep Siimon ütles, et pärast seda, kui Jüri Käo juhitav NG Investeeringud pole enam Norma omanik, on ettevõtet siiski ekslikult arvatud Isamaaliidu toetajate hulka.

Samas lisas ta, et keegi Norma partneritest ega klientidest ei ole küsima või näpuga näitama tulnud ning olulist kahju või kasu ettevõttele partei toetamine ei too. Siimon avaldas arvamust, et ettevõtted võiksid siiski keskenduda oma põhitegevusele, majanduspoliitilistesse küsimustesse saab sekkuda ka selliste institutsioonide kaudu, nagu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate ja Tööstuse Keskliit.

juhtkiri Kallase ilus utoopia

küsitlus Kas erakondi tuleb rahastada ainult riigieelarvest?