Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rakenduskõrgharidus tekitab lahkarvamusi
Eestis on kõrgharidusega spetsialistide üleküllus, kuid napib heal tasemel oskustöölisi, kirjutab Postimees.
Jaotus 50 protsenti akadeemilise ja 50 protsenti kutsekõrgharidusse on optimaalne, kuid praegu on jagunevus umbes 70 : 30 ülikooliõppe kasuks.
Ülepaisutatud kõrgharidussüsteem ei arvesta tööturu vajadustega. Kutseõppe paremaks korraldamiseks tahab haridusministeerium ühendada osa rakenduskõrgkoole.
Rakenduskõrgkoolide ühendamisel tasuks eeskuju võtta Soomest, kus koolidel on ühised õppejõud, ühine majandusüksus ja koolide tegevust koordineerib koolijuhtidest nõukogu, mille tööd juhiksid rotatsiooni korras eri koolijuhid, kuid koolid on iseseisvad.
Tallinna Majanduskooli direktor Raivo Täht pakkus välja idee võtta rakenduskõrgkoolide ühendamisel eeskuju just Soomest, kus seesugune mudel toimib hästi. Tähe hinnangul võidaksid sellisest ühinemisest kõik koolid. 'Juba näiteks koolides remonti teha oleks märksa odavam,' kinnitas Täht.
Valitsuse 24. oktoobri kabinetinõupidamise üks seisukohti puudutas Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tallinna Majanduskooli ja Tallinna Polütehnikumi võimalikku ühendamist 2002. aastaks Tallinna rakenduskõrgkooliks.
Kolme kooli ühendamise kava vastu on polütehnikumi õpilased. Koolide ühinemisel pole enam polütehnikumis õpetatavaid alasid võimalik asuda õppima kohe pärast põhikooli lõpetamist, vaid alles keskkooli järel, sest haridusseaduse järgi kolme astet koos ühes koolis õpetada ei tohi.