• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vana laen ajab sooja kalliks

    Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna töötaja Taivo Tahki andmetel sai 1990. aastate alguses masuudilaenu ligikaudu 80?100 omavalitsust. Arvu ebatäpsus tuleneb sellest, et maavalitsused võtsid laenu jätkuvalt ja mitme aasta jooksul.
    Tahki hinnangul on seda laenu korrektselt teenindanud 15?20% omavalitsustest, on aga ka neid, kes keeldusid üldse laenulepingule alla kirjutamast, kuid tarbisid laenu.
    Harju maavanema Orm Valtsoni sõnul tekkis laenude tagasimaksmise probleem ka sellest, et enamik energeetikalaenudest said majandusministeeriumi heakskiidu kui väga tasuvad projektid. ?Osa süüd selles on seega ka riigiametnikel, kes otsustasid raha jaotuse,? ütles Orm Valtson. ?Riigikontrolli väitel aga 90% projektidest ebaõnnestusid.?
    Ettevõtete arvu, kes aastaid tagasi võetud masuudilaenuga praegusi soojatarbijaid koormata tahaks, ei osanud energiaturu inspektsiooni analüüsi ja tariifide osakonna juhataja Reet Aru öelda. ?Kooskõlastada soovijaid on olnud küllalt palju ja me pole pidanud eraldi arvestust nende kohta, kes uue hinna ühe komponendina on nimetanud masuudilaenu,? ütles Reet Aru.
    Energiaturu inspektsiooni ametliku seisukoha järgi nad vanu masuudilaene sooja hinda tõstvate põhjuste hulka lülitada ei luba, samas pole paljudel soojatootjatel teist võimalust.
    Pärnu Soojuse tegevdirektori Hillar Nuudi sõnul tuleb neil maksta veel masuudilaenu 10,5 miljoni krooni ulatuses. ?See tõstab tarbijale müüdava soojuse megavatt-tunni hinda 10 krooni,? tunnistas Nuut. Külmematel talvekuudel tarvitab keskmine korter 2 megavatti soojusenergiat.
    Masuudilaen seisab koos katlamaja rekonstrueerimislaenuga aastaid kustutamata näiteks Paldiski linnal.
    Vaevaliselt läheb ka katlamajade ümberehitamiseks võetud Maailmapanga rehabilitatsioonilaen, mida energiaturu inspektsioon soojatootjail lihtsamini sooja hinna sisse lülitada lubab. Paraku pole ka kooskõlastuse saanuil võimalik laenuraha tagasi maksta, sest paljud tarbijad keelduvad sooja eest maksmast.
    ?Mõni pole mitu aastat maksnud ja saab veel kohtus ka õiguse,? väitis Võnnu vallavanem Aivar Kaldjärv. Mittemaksjate sõnul pole nad sooja tahtnudki. ?Nad väidavad, et keskküte on vägisi sisse pandud,? sõnas vallavanem.
    Mooste vald Põlvamaal kannab raha, mis muidu valla objektide soojuse eest maksmiseks läheks, laenu kustutamiseks. Seni on kümne aasta pikkust laenukohustust suudetud täpselt täita, küll aga on katlamaja masuuditünn tühi. ?Õli ostmiseks pole meil üldse raha,? tunnistas vallavanem Ülo Needo, kelle sõnul makstakse laenurahaks aastas 500 000 krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.