Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sõltuvus naftast kasvab

    1998. aasta andmeil moodustasid need kütuseliigid neli viiendikku maailma energiavarustusest. Peaaegu poole sellest andsid toornaftast valmistatud kütused.
    Muud energiaallikad ei pääse fossiilsetele kütustele lähedalegi. Vaid 10 langes puu, õlgede jt taastuvate energiaallikate arvele, 7 tuumakütuse ja 0,4 tuule ja ?ülejäänud? energiaallikate arvele.
    ÜRO raporti järgi on maailma 6 miljardist elanikust 4 miljardil energiale piiratud juurdepääs, 2 miljardit elab üldse ilma elektrita. Rahvusvaheline energeetikaagentuur IEA ennustab, et aastaks 2020 kasvab fossiilsete kütuste osakaal 92-le, samas kui maailma energiatarve kasvab tänasega võrreldes poole võrra.
    Enam kui poole maailma aastasest energiatoodangust tarbivad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmed, ehk maailma rikkaimad tööstusriigid.
    Võrdluseks tarbib Hiina, kus elanikke on rohkem kui OECD riikides kokku, vaid viiendiku organisatsiooni liikmete kasutatud energiahulgast. 120 miljoni elanikuga Bangladeshis moodustab tarbitud energiahulk ühe elaniku kohta vaid 1/20 OECD keskmisest ja sajandiku USA tasemest.
    USA arvele, kus elab vaid 300 miljonit elanikku maailma kuuest miljardist, langeb veerand igal aastal atmosfääri paisatavast kasvuhoonegaasidest, mis põhjustavad ohtlikke kliimamuutusi.
    Teadlaste ennustuste järgi võib maakeral temperatuur sel sajandil tõusta 1,5?6 kraadi, mis tooks kaasa merepinna tõusu 50 sentimeetri võrra. See seaks ohtu saareriigid ning 200 miljonit inimest, kes elavad rannikualadel Hiinas, Kagu-Aasias ja Aafrikas.
    Euroopa poliitikud peavad kliimamuutusi ka hiljuti Suurbritanniat, Itaaliat ja teisi Euroopa riike tabanud tormide ja üleujutuste põhjuseks.
    Haagis täna teist nädalat jätkuval kliimakonverentsil, mis arutab kasvuhoonegaaside vähendamist 1997. a Kyotos eesmärgiks seatud tasemele, pooldab EL lahendust, kus iga riik püüab ise oma heitmete hulka vähendada.
    USA seevastu koos Jaapani, Kanada ja Austraaliaga leiab, et tööstusriikidel peaks olema võimalus saastekvoote osta riikidelt, kes ise neid ära ei kasuta. Näiteks Ida-Euroopalt.
    Kyoto kliimakonverentsil sõlmitud lepingu järgi seadsid 180 riiki eesmärgiks vähendada aastateks 2008?2012 kasvuhoonegaaside emissiooni 5,2 võrra 1990. aasta tasemest.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hiina otsus koroonapiiranguid leevendada pani Hongkongi börsi kihama
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Aasia aktsiaturud kõikusid kolmapäeval, kuna ühelt poolt kardetakse Ameerika Ühendriikide majanduse järsemat kukkumist, aga teiselt poolt otsustas Hiina leevendada koroonapiiranguid. Viimase uudise uudise võtsid investorid vastu rõõmuga ja Hongkongi aktsiad alustasid kauplemist suure ralliga.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Bank of America ootab 2023. aasta alguses majanduslangust
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Bank of America majandusteadlaste prognooside kohaselt võib 2023. aasta esimeses kvartalis saabuda majanduslangus.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Raadiohommikus: aktsiaturgude väljavaatest, riigi toetustest, kriisist kaubanduses ja kanepitööstusest
Äripäeva värske juhtkiri ei pea õigeks suurelt toetada raskustesse sattunud ettevõtteid. Eesti Päevalehe juhtkiri on mõnevõrra vastupidisel seisukohal. Räägime teema lahti ja küsime otse-eeteris kommentaari suurettevõtja Oleg Grossilt.
Äripäeva värske juhtkiri ei pea õigeks suurelt toetada raskustesse sattunud ettevõtteid. Eesti Päevalehe juhtkiri on mõnevõrra vastupidisel seisukohal. Räägime teema lahti ja küsime otse-eeteris kommentaari suurettevõtja Oleg Grossilt.

Olulisemad lood

Läti tõmbas majandusprognoosi allapoole
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.
Läti rahandusministeerium vähendas selle aasta sisemajanduse koguprodukti kasvu 1,6 protsendini ja ennustab järgmiseks aastaks 0,6 protsendi suurust langust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.