ÄP fototoimetus • 19. november 2000 kell 22:00

Sõltuvus naftast kasvab

1998. aasta andmeil moodustasid need kütuseliigid neli viiendikku maailma energiavarustusest. Peaaegu poole sellest andsid toornaftast valmistatud kütused.

Muud energiaallikad ei pääse fossiilsetele kütustele lähedalegi. Vaid 10 langes puu, õlgede jt taastuvate energiaallikate arvele, 7 tuumakütuse ja 0,4 tuule ja ?ülejäänud? energiaallikate arvele.

ÜRO raporti järgi on maailma 6 miljardist elanikust 4 miljardil energiale piiratud juurdepääs, 2 miljardit elab üldse ilma elektrita. Rahvusvaheline energeetikaagentuur IEA ennustab, et aastaks 2020 kasvab fossiilsete kütuste osakaal 92-le, samas kui maailma energiatarve kasvab tänasega võrreldes poole võrra.

Enam kui poole maailma aastasest energiatoodangust tarbivad Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmed, ehk maailma rikkaimad tööstusriigid.

Võrdluseks tarbib Hiina, kus elanikke on rohkem kui OECD riikides kokku, vaid viiendiku organisatsiooni liikmete kasutatud energiahulgast. 120 miljoni elanikuga Bangladeshis moodustab tarbitud energiahulk ühe elaniku kohta vaid 1/20 OECD keskmisest ja sajandiku USA tasemest.

USA arvele, kus elab vaid 300 miljonit elanikku maailma kuuest miljardist, langeb veerand igal aastal atmosfääri paisatavast kasvuhoonegaasidest, mis põhjustavad ohtlikke kliimamuutusi.

Teadlaste ennustuste järgi võib maakeral temperatuur sel sajandil tõusta 1,5?6 kraadi, mis tooks kaasa merepinna tõusu 50 sentimeetri võrra. See seaks ohtu saareriigid ning 200 miljonit inimest, kes elavad rannikualadel Hiinas, Kagu-Aasias ja Aafrikas.

Euroopa poliitikud peavad kliimamuutusi ka hiljuti Suurbritanniat, Itaaliat ja teisi Euroopa riike tabanud tormide ja üleujutuste põhjuseks.

Haagis täna teist nädalat jätkuval kliimakonverentsil, mis arutab kasvuhoonegaaside vähendamist 1997. a Kyotos eesmärgiks seatud tasemele, pooldab EL lahendust, kus iga riik püüab ise oma heitmete hulka vähendada.

USA seevastu koos Jaapani, Kanada ja Austraaliaga leiab, et tööstusriikidel peaks olema võimalus saastekvoote osta riikidelt, kes ise neid ära ei kasuta. Näiteks Ida-Euroopalt.

Kyoto kliimakonverentsil sõlmitud lepingu järgi seadsid 180 riiki eesmärgiks vähendada aastateks 2008?2012 kasvuhoonegaaside emissiooni 5,2 võrra 1990. aasta tasemest.

Autor: ÄP

Hetkel kuum